Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus. Veterinaar- ja toiduametit (VTA) teavitatakse aeg-ajalt surnud uluklindudest, siiani on õnneks proovide vastused negatiivsed olnud. Kuigi alates eilsest võib kodulinde taas õues pidada, ei ole lindude gripi oht möödas, kirjutab veterinaar- ja toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup.
Lindude grippi on enim diagnoositud Saksamaal, Austrias, Taanis ja Ungaris. Lisaks on lindude grippi diagnoositud meie naabrite juures Soomes, Rootsis ning ka Poolas, Hollandis, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Šveitsis, Tšehhis, Slovakkias, Sloveenias, Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Horvaatias, Kreekas, Serbias, Hispaanias, Portugalis ja Ukrainas. Sellest aastast on lisandunud lindude gripi juhtumitega riikide hulka ka Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblast.
Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist. Seni ei ole Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse andmetel inimeste seas ühtegi haigusjuhtu registreeritud.
Foto: Karolin Lillemäe
Viiruse kandjateks on paljud linnuliigid
Vastavalt Eesti Maaülikooli õppejõudude (Must jt 2016) koostatud lindude gripi riskiprofiilile on kõige kõrgema riskitasemega linnuliigid viupart, sinikael-part, suur-laukhani, naerukajakas, kühmnokkluik, kalakajakas, tuttvart, kiivitaja, laululuik ja hallhani.
Mõõduka riskitasemega liigid on rabahani, piilpart, soopart ja punapea-vart. Madala riskitasemega linnuliikidena võib määratleda sõtkast, lauka ehk vesikana, tutkast, kormorani, rääksparti, rägaparti, luitsnokk-parti, tõmmukajakat ja väike-laukhane.
Lisaks on 2016. aastal haigestunute hulgas nimetatud näiteks järgmisi linnuliike: hall haigur, tuttpütt, jõgitiir, hiireviu, väikepütt, tait, lõuna-hõbekajakas, rabapistrik.
Riskipiirkondi on nii rannikul kui ka sisemaal
Kokku on Eestis kevadrände perioodil 33 riskiala ja üks tõenäoline riskiala (Narva veehoidla, täpsemad andmed puuduvad), mis on jagatud kuueks suuremaks riskipiirkonnaks.
Kõrge riskiga aladeks loeti need piirkonnad, kus võib kevadel peatuda üle 10 000 riskiliikide hulka kuuluva linnu. Kõrge riskiga alad on Matsalu rahvuspark (RP), Silma looduskaitseala (LK), Tartumaa märgalad, Võrtsjärv, Luitemaa maastikukaitseala (MKA), Peipsi rannik Tartumaal ja Põlvamaal, Vooremaa, Suur ja Väike väin, Tallinna ümbrus, Audru polder, Kihnu väin, Käina laht, Kõrgessaare-Mudaste piirkond Hiiumaal ja Sõrve Saaremaal.
Mõõduka riskiga aladena määratleti Kunda laht, Sutu-Kuressaare piirkond, Paldiski ümbrus, Lahemaa RP, Vormsi, Loode-Saaremaa, Võru märgalad, Laidevahe, Kahtla-Kübassaare, Vilsandi RP, Riksu rannik Saaremaal, Tõhela ja Ermistu järv, Soela väin, Peipsi rannik Jõgevamaal, Põõsaspea poolsaar, Varbla Pärnumaal ning Mullutu laht.
Joonis 1. Lindude gripi riskialad Eestis lähtuvalt rändlindude peatumispaikadest (Kuresoo jt 2006), punasega kõrge ja sinisega mõõduka riskiga alad.
Nakkusallikaks võivad olla ka suled
Linnugripi nakkuse kandjateks looduses on üldjuhul nakatunud või nakkuse läbi põdenud veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde kas oma rooja või hingamisteede nõrega. Vees säilib viirus nakkusvõimelisena väga pikka aega. Viirus võib hakata nakatunud linnu organismist erituma juba esimestel päevadel ning näiteks pardid võivad levitada viirust 30 päeva jooksul. Muidugi võivad olla nakkuse allikaks surnud lindude korjused, sealhulgas ka vaid lindude suled. Haigus võib kergesti levida inimese tegevuse tagajärjel, samuti viirusega saastunud linnuliha ja munadega.
Ettevaatlikkus reisimisel on oluline ennetustöö osa
Kuna lindude gripp on väga nakkav ja levib kiiresti, on väga oluline ennetustöö ning taudi avastamisel koheste abinõude rakendamine. Rändlindude Eestisse jõudmisele me kätt ette ei saa ega tahagi panna, seega peame tegema kõik tegema selleks, et viirus ei jõuaks kodulindudeni. Reisides ära too endaga kaasa lindude sulgi, mune, eluslinde ega linnulihatooteid. Väldi reisil olles otseseid kontakte lindudega ning ära puutu surnud linde.
Vältida tuleb kodulindude kokkupuudet metslindudega
1. aprillist kuni 31. maini kestis Eestis kodulindude väljaspidamise keeld. Samas soovitab VTA võimalusel ikkagi kodulinde sisetingimustes edasi pidada ja seda eelkõige nende enda tervise huvides. Juhul, kui linde peetakse väljas, tuleb välistada nende mistahes kontakt metslindudega. Selleks sobiks näiteks aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, kusjuures lindude söötmis- ja jootmiskoht peab asuma katuse all. Kodus peetavad haned ja pardid peavad olema teistest kodulindudest eraldatud. Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha lindlates näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida jalanõud (desomatt) ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kanda mujal.
Majanduslik kahju võib linnufarmi jaoks olla suur
Lindude gripi korral linde ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis paraku kõik seal elavad kodulinnud veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse, et tõkestada nakkuse edasist levikut. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse veterinaarjärelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise.
Kui palju on Eestis linnufarme ja kas need kõik on linnugripist ohustatud? Täna peetakse kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga farmikomplekse on alla viiekümne. Oht puudutab neid kõiki ning linnugripi ärahoidmisel on kõige suurem vastutus farmeritel-omanikel endil.
Haigusel on silmnähtavad tunnused
Haigusel on silmaga nähtavad ning hõlpsasti äratuntavad tunnused. Kodulindudel esinevad lindude gripi kliinilised tunnused varieeruvad sõltuvalt linnuliigist ja vanusest. Kanadel esinevat lindude grippi iseloomustavad sellised kliinilised tunnused, nagu loidus, isu vähenemine, munatoodangu järsk langus, kõhulahtisus, hingamisraskused, eritised silmadest, närvinähud ning peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite turse ja sinakus. Lindude gripi puhul võib kanade suremus ulatuda kuni 100%.
Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palume koheselt teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude värskeid korjuseid (rohkem kui 5) või hulganisti surnuid metsalinde (rohkem kui 10). Veterinaar- ja Toiduamet korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise ja laboratooriumi saatmise, et võimalikku haigust diagnoosida.
Lisainfo: www.linnugripp.ee