Inimarengu aruanne: sisserändeta ei jää Eesti rahvaarv püsima

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Pagulased Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu sõjapõgenikud. ARVO TARMULA

Riigikogus neljapäeval esitletava inimarengu aruande põhisõnum on, ilma sisserändeta ei jää Eesti rahvaarv püsima ning seetõttu on Eestil vaja otsustada, kas tahame rännet meile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele.

Aruande autorite hinnangul vajab Eesti proaktiivset poliitikat, kuidas lahendada rahva arvu vähenemine, rändeküsimus ja lõimumisprobleem, teatas Eesti Koostöö Kogu BNS-ile.

Inimarengu aruanne 2016/2017 kannab pealkirja "Eesti rändeajastul". Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru peatoimetatud ja üle 40 autori koostöös sündinud aruanne keskendub uue rändeajastu mõjudele, hargmaisusele, ühiskonna sidususele, Eesti rahvastiku püsimisele ning keelele ja kultuurile.

Aruande autorite sõnul on Eesti koos ülejäänud maailmaga astumas uude rändeajastusse, mida iseloomustab inimeste rände suurenemine ja rände olemuse muutumine.

Maailmas toimuval rändel on üks selge tunnusjoon, milleks on tõmme heaolu poole. Eestis on heaolu kasv mõõdetuna inimarengu indeksiga viimase 25 aasta jooksul üks suuremaid Euroopas, ning selle tulemusena on Eesti muutumas sisserändajatele atraktiivsemaks. Samal ajal on ka tööandjate huvi välistööjõu värbamise vastu viimastel aastatel oluliselt suurenenud.

Autorid nimetavad kirjeldatud olukorda rändepöördeks. Asjaolu, et mitte kõik Eesti inimesed, eriti ääremaa elanikud ja lihtsamate tööde tegijad, ei saa küllaldaselt osa heaolu kasvust, põhjustab endiselt väljarännet Soome ja teistesse Euroopa Liideu (EL) riikidesse. Samal ajal on üldise heaolu kasvades suurenenud ka sisseränne, eriti väljastpoolt EL-i. 2015. aastal ületas viimase 25 aasta jooksul esimest korda Eestisse saabujate arv Eestist lahkujate arvu.

Juhul kui väljarände ülekaal ja madal sündimus jätkuksid, väheneks inimarengu aruande rahvastikuprognoosi järgi Eesti rahvaarv 21. sajandi lõpuks allapoole 800 000 piiri. Aruandes jõutakse järeldusele, et Eesti rahvaarv kasvaks vaid juhul, kui 30 aasta pärast sünnitaks iga naine vähemalt kaks last ja Eestisse oleks elama asunud ligi 200 000 sisserändajat.

Rahvaarvu taastootmiseks on vaja panustada nii pere- kui ka rändepoliitikasse. Eesti on muutunud rändest sõltuvaks ehk teisisõnu ei ole võimalik rahvastiku tänast taset säilitada üksnes sündivuse suurendamisega, vaid paratamatu on ka sisserände soodustamine. Aruande autorid esitavad ettepaneku koostada rändestrateegia, et põhjalikult läbi töötada riigi peamised rändepoliitilised eesmärgid.

Aruanne jõuab ka järeldusele, et eesti- ja venekeelse elanikkonna sotsiaalne side on endiselt nõrk. Selle üks põhjus on endiselt eksisteeriv keeleliselt segregeeritud lasteaia- ja koolisüsteem, mis jagab lapsed eesti ja vene keele alusel paralleelsetesse maailmadesse. Euroopa kogemus näitab, et olukorras, kus sisserändajad on üleesindatud lihttööde tegijate hulgas ja koondunud elama odavamatesse linnapiirkondadesse, vaesuse ning rahvuse piiride kattudes ei ole sotsiaalsete probleemide eest pääsu. Autorid on seisukohal, et praeguse uuesti kasvava sisserände tingimustes on Eestil aeg võtta ette otsustavad sammud keele- ja rahvuspõhiste paralleelühiskondade ühendamiseks. Lasteaed ja kool on need institutsioonid, mille kaudu saab muutuse algatada ning seda tuleb teha.

Omaette peatükk aruandes lahkab tänapäevast hargmaisust ehk olukorda, kus järjest avatumas maailmas ei kattu enam riikide territooriumid, kodanike elukohad ega inimeste tegevusruumid. Nii ka Eestis, kus omavahel tihedalt suhtlevad kogukonnad, ettevõtted ja inimesed asuvad nii kodu- kui ka välismaal. See tähendab, et vaja on lahendada küsimus, kelle omad on poliitilises, kodakondsuse, maksustamise või sotsiaalkindlustuse mõttes hargmaises maailmas elavad inimesed. Kui palju peab kodumaal, talvekodus või töökohariigis viibima, varasid omama või makse maksma, et saada näiteks valimisõigust?

Kõike eelpool kirjeldatut arvesse võttes teevad inimarengu aruande autorid ettepaneku töötada Eestile välja rände- ja inimvarastrateegia.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Triibik
7 aastat tagasi

!0.50,see küsimus huvitaks ka mind. Ja ajaloo andmetel oli ka peale Põhjasõda eestlaste arv u.sada tuhat.Mulle pole tähtis mitte rahva,vaid eestlaste arv oma kodumaal.Ja et see ei väheneks,tuleks kõigepealt kaotada palgavaesus ning piirid kinni panna. Ning valimistel teha paremaid valikuid,mitte samu tagasi valida.Muidu oleme ise varsti vähemuses oma riigis,sest maffia moslemi illegaalide sissevedu EL i ei lõpeta.

MIS ON
7 aastat tagasi

Mis on selle inimarengu instituudi põhifunktsioon, palju seal on inimesi tööl ja mis on nende keskmine palganumber-seda tahaks teada küll.

putja
7 aastat tagasi

tuleb appi eesti rahvast uueks looma, Tõllust ja Kalevipojast pole enam asja, ka rootslastest ja taanlastest, need on saatnud siia oma pangad, sakslased semmivad türklastega, jääb väike valik, kas tiblad või neegrid

Valge Daam
7 aastat tagasi

“Inimareng” on kes/mis? Kes oskab vastata?
Mis on tähtsam, kas RAHVAARV Exceli tabelis või reaalne eestlane?

sorts
7 aastat tagasi

lihtne lahendus–slaavitarid siia eesti sugu uueks looma.
eelmise aastatuhande vahetuse paiku ( 800-1300 pKr) käisid siitmaa mehed pidevalt teispool Peipsit pruute toomas, kord kosjaviinaga ,sagedamini aga mõõgaga.
nüüd pole muud vaja kui lubada ukrainlannadele ( ilma meesteta) vaba tulek siia ja sadaseitsekümmend kärbest ühe hoobiga— maameestel pruute, linnameestel valikut ja krdi kapitalistidel töökäsi.
ja veel–hohluskad on ILUSAD!!!!

Ibra
7 aastat tagasi

Praegu tuleb ukrainlasi ja venelasi niipalju sisse, et hakake usinalt vene keelt õppima. Vene koolid avatakse uuesti ja igal pool saab ainult vene keelega hakkama. Need nn süürlased lasevad siit enamuses jalga kuna elatustase on meil väga madal ja kliima nende jaoks jube. Suurem osa haapsalu pagulastest on ka jalga lasknud. Vot ja govorju po russki harasho i s ruskimi muzhikami vodku pju mnogo.

TULGE
7 aastat tagasi

mõistusele-ega see pole enam eesti rahvas, keda siia sisse rännutatakse. Inimarengu instituut võiks välja mõelda mooduse kuidas ikka meie oma Eesti rahvaarv kasvaks ja eestlus püsima jääks,see paratamatu sisserände soodustamine nagu nad väidavad hävitab ajapikku eestluse kui sellise ja varsti on kogu me väike riik segaverelisi tumedatoonilisi põngerjaid täis,sest sealtpoolt tulnud ei vaeva oma pead probleemiga mõeldes ka laste hariduse ja tulevikukindlustatuse peale nagu meie eestlased , Nende põhimõte on rohkem nii, et annab jumal lapse, küll annab ka leiva.

Kalvi
7 aastat tagasi

Mis seal siis ikka, panen vanamoorile 3 tite ka hakkama. Ehk siis piisab 199000 pagulasest.