Üks osa riigireformi puudutavaid otsuseid tehakse sügisel, aga osa küsimusi saab lahenduse alles pärast haldusreformi, ütles Lääne maavanem Neeme Suur.
Neeme Suur on regionaalameti pooldaja, kuid regioone peaks olema rohkem. Praegu on räägitud neljast regioonist, kuid maavanemate meelest võiks neid olla kuus. Suure sõnul peaks regioon kattuma omavalitsuste koostööpiirkonnaga. See tähendab, et ühe regiooni võiksid moodustada Lääne, Saare ja Hiiu maakond. Pärnumaaga kokku panek oleks viga, sest neil pole Pärnuga suurt pistmist. Enamik asjaajamisi käib Tallinna ja Harjumaa suunas. Samas on juba kokku lepitud, et ühistranspordi korraldamine läheb maavalitsustelt ära ühistranspordikeskuste kätte. Harjumaal ja Pärnus on selline keskus juba loodud.
„85% ühistranspordist käib Tallinna suunas,” ütles Suur. „Oleks kentsakas, kui seda hakkab korraldama Pärnu ühistranspordikeskus.”
Tavakodanik regiooniga otseselt kokku ei puutu, regioon puudutab eelkõige riigi bürokraatia korraldust, nt näiteks järelvalvet, aga ka strateegilisi kokkuleppeid ja riiklikku planeerimist, lisas Suur.
Maakond jääb, maavalitsus kaob
Riigihalduse ministril on kava kaotada maavalitsused ja jagada nende ülesanded kolme osapoole vahel. Üks osa maavalitsuse tööst läheb vastava valdkonna ministeeriumile. Näiteks koolide või lasteaedade järelevalve ei pea olema seotud ei regiooni ega maakonnaga. Maa-asjad liiguvad Maa-ametisse jne. Mõne erilisema ülesande täitmiseks piisaks Suure sõnul Eesti peale mõnest spetsialistist.
Teine osa maavalitsuse tööst läheb omavalitsustele, sh maakonna arengustrateegia koostamine. Kolmanda jao saab loodav regionaalamet. Selle hulgas on üks peamisi ülesandeid maakonnaplaneeringu koostamine.
Strateegia ja planeeringu koostamine nõuab head koostööd omavalitsuste endi vahel, aga ka regionaalametiga. Neist otsustest sõltub euroraha saamine: kas vastav objekt on omavalitsuse, maakonna ja regiooni arengukavas. „Ühe maakonna arengu kavandamine võib jääda liiga kitsaks,” põhjendas Suur vajadust arutada planeeringuid mitme maakonna huve arvestades.
Riigireformi käigus jäävad maakonnad alles, sest hariduse, sotsiaal- või kultuuritöö tarvis jääb regioon liiga suureks. Näiteks konkursid, aineolümpiaadid, laulu- ja tantsupeod, spordivõistlused, tunnustamine, tähtpäevade tähistamine jts ühisüritused jäävad ka edaspidi maakondlikuks ettevõtmiseks.
„Maakond on kultuuri– ja identiteedi piirkond, riigiasutuste tööpiirkond ja koostöövõrgustike piirkond,” sõnas Suur. „Ent maakonna elus hakkab suuremat rolli mängima omavalitsus.”
Ministri jutul
Suur ei jaga arvamust, et riigireform on toppama jäänud. Arutelud on käinud kogu suve, järgmised sammud on juba keerulisemad, ettepanekutega on vaja minna valitsusse.
„Sügis on otsustamise aeg,” ütles Suur. „Aga palju asju selgub alles siis, kui omavalitsused on liitunud.”
Siis on näha, kuidas koostöö hakkab toimima, kuidas kujunevad maakonna piirid ja milliseks jääb maakonna sisu ja roll.
Teisipäeval käisid riigihalduse mininistri Arto Aasa jutul Hiiu, Saare ja Lääne maakonna omavalitsuste juhid ning Lääne maavanem Neeme Suur, kokku 12 inimest, sh 9 Läänemaalt. Eesmärk oli saada selgust, kuhumaale on jõutud aruteludega, ja avaldada oma arvamust.
„Saime teada, et variante on palju, aga otsustatud ei ole veel midagi,” ütles Suur. „Saime anda ministrile sõnumi, et jaotus neljaks regioonisks ei pruugi olla parim.”
Suure sõnul ei ole regioonide arvu ja regionaalameti kohta veel kindlat kokkulepet. Regioonide piire ja sisu alles arutatakse. Aas kinnitas, et maakonnad jäävad, kuid maavalitsuste töö ümberkorraldamise arutelu alles algab. Kindel on, et igasse maakonnakeskusse jääb riigiesindus ehk riigimaja. Selle üle vaidlust ei ole.
„Minister toonitas, et omavalitsuste tahet arvestatakse. Kui hiidlased, saarlased ja läänlased otsustavad oma arengut edaspidi koos kavandada, siis saavad nad seda teha,” vahendas Suur Arto Aasa.
Regionaalameti ülesanded
Ruumiline planeerimine, regionaalarengu kavandamine.
Rahvastikutoimingud.
KOVi haldusaktide järelevalve ja juriidiline nõustamine.
Riigimajade juhtimine, regiooni riigiasutuste töö ja KOVidega koostöö korraldamine.
Regionaalse arengu programmide ja piirkondlike tegevuskavade koostamine-koordineerimine.
Riikliku haldamise korraldamine.
Omandireformi lõpetamine.
Valimiste korraldamine.
Allikas: Rahandusministeerium
Loomulikult ei taha Haapsalu Pärnu alla kuuluda,aga enamus lõuna-läänlasi kasutab asjaajamiseks ammu Pärnut. Haapsaluga pole meil mingit pistmist. Enamasti võtavad sõna need, keda asi üldse ei puutu. Jutt on ju ainult Läänemaa Hanila ja Lihula vallast.
Kui probleemi ei ole, siis kohe mõtleme probleemi välja! Igatahes!
Läänemaale tuleb suur riigimaja
Oli ju mustvalgel lubatud,et ühtki asja ajama Pärnusse sellepärast ei pea kohale sõitma?
+järvamaa
Lääne regioon saab olla saared+lääne +Pärnu mk
See on juba eelmise riigikorra ajal olnud, et Pärnu all oldi…
Nüüd ,kus Aas (või kes?) ütles välja,et maavanemate otsene valitsuse teenistusse panek oli viga,on tal hoopis teine jutt!Kust poolt tuul,sealt poolt meel,loe ja naera!