Vabatahtlikel ühinemistel on kohalike omavalitsuste võimekusele positiivne mõju

Lääne-Nigula vald. Kaart: Mikk Lõhmuse ettekandest "Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks ühinenud omavalitsuse juhi vaates"

Täna avaldatud kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi kohaselt on vabatahtlikel ühinemistel olnud kohalike omavalitsuste võimekusele positiivne mõju.

„Analüüs kinnitas veel kord, et jätkusuutlikumad ja tugevamad on need vallad, kus on rohkem elanikke ja töökohti ning kättesaadavad avalikud teenused, ehk esile tulevad just ühinenud omavalitsused,“ märkis siseminister Hanno Pevkur. „Kohaliku omavalitsuse võimekus on tugevalt seotud töökohtade arvuga kohalikus omavalitsuses: mida enam on kohalikus omavalitsuses tegutsevad tööandjad loonud sinna töökohti, seda paremad on ka teised võimekust hindavad näitajad. Seega töökohtade olemasolu ja hea tööjõud on ühed kesksed näitajad kohalike omavalitsuste võimekuse seisukohalt,“ lisas minister.

Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi väärtused näitavad, et ühinenud omavalitsustel on keskmisest paremad positsioonid võimekuse indeksi pingereas. Näiteks asuvad üldises pingereas veidi vähem kui 5000 elanikuga Hiiu vald (tekkis 2013. aastal Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel) märkimisväärsel 14. kohal ja 3200 elanikuga Lüganuse vald (tekkis 2013. aastal Lüganuse valla, Maidla valla ja Püssi linna ühinemisel) 16. kohal 215 omavalitsuse seas.

„Suurim on võit teenuste osutamises kodanikele ja omavalitsuse juhtimises,“ rääkis indeksi koostanud konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juht Rivo Noorkõiv. "Samas tuleb tähele panna, et ühinemisel ja ühinemisel on vahe. Väiksem ühinemismastaap võimaldab üldjuhul jätkata varasemas juhtimise paradigmas, suurem ühinemismastaap võimaldab keskenduda olulistele ümberkorraldustele ka strateegilisemas plaanis. Ühinemiste tulemuste täpsemaks mõistmiseks on vaja põhjalikumat analüüsi ja seostamist kohaliku omavalitsuse arengu üldise kontekstiga,“ osutas Noorkõiv.

Indeksi tulemuste järgi on Eesti võimekaim omavalitsus perioodil 2010-2013 Rae vald. Sarnaselt varasematele aastatele paistab silma võimekuse koondumine Tallinna piirkonda, kus on suurem registreeritud elanike arv ja rohkem töökohti. Väga jõulise arenguga paistab indeksi esikümnes silma Kose vald (tekkis 2013. aastal Kose ja Kõue valla liitumisel). Lisaks Harjumaa omavalitsustele on esikümnes Tartu linn ja Kuressaare linn. Madalama punktisummaga on kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksis jätkuvalt omavalitsused Kagu-Eestis, Peipsiveere piirkonnas ja Eesti-Läti piirialal. Viimase nelja aasta jooksul on oma kohta parandanud 4000-5000 elanikuga omavalitsused, kuid alates 4000 elaniku piirist allapoole toimub reeglina indeksi väärtuse järsk langus.

Omavalitsusüksusi analüüsitakse 29 erineva näitaja lõikes. Pingerida koostades on võetud muu hulgas arvesse omavalitsuste elanike arvu, seal elavate inimeste sissetulekuid, töötuse määra, omavalitsuse finantsolukorda ning kohapeal pakutavaid teenuseid. Neid kokkulepitud näitajaid mõõdetakse iga-aastaselt, mistõttu võrrelda on võimalik nii kohalikke omavalitsusi omavahel kui ühte omavalitsust aastate lõikes.

Uuringu tellis siseministeerium. Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringuga saab lähemalt tutvuda siseministeeriumi kodulehel.