Haapsalu linna arengukava eelnõu on turvaliselt koostatud dokument. Suurema osa 103 leheküljest võtab enda alla olukorra kirjeldus. See on tõesti põhjalik, huvitav ja hea infoallikas, kui on vaja kergesti saada kätte andmeid mis tahes eluvaldkonna kohta.
Kahjuks näib, et olukorra kirjeldamise ja eesmärkide sõnaosava sõnastamisega on arengukava koostajate jõud ammendunud. Kuidas eesmärkidele jõuda või mida uut on linna arengus oodata, millised on aasta aega võimul olnud Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ideed, seda arengukavast peaaegu ei leia. Konkreetseid lubadusi annab tikutulega otsida ja needki on üpris üldsõnalised. Üldjuhul piirdutakse fraasidega, mida on hiljem raske kontrollida ja mis tegelikult millekski ei kohusta.
Linnavalitsuse ebamäärast väljendusviisi võib mõneti mõista. Linna enda eelarvest midagi suurt ette ei võta. Peamine lootus on projektirahal, aga praegu, mil enamik europrojekte ei ole veel n-ö lahti läinud, on võimatu ennustada, milline projekt saab raha ja milline ei saa.
Arengukava oleks palju konkreetsem, kui ettevõtmistest moodustada pingerida. Kuidas aga moodustada pingerida tegemistest, mis sisaldavad lubadusi toetada ja teha koostööd? Tegevusi loetledes jääb kõlama, et kõik, mis on, on hästi ja nii ka jääb.
Et saab ka paremini, näitab Lääne-Nigula arengukava. Lääne-Nigula arengukavas on pikad tabelid üksikasjalikult kirjeldatud tegevustega, nt lasteaia sokli soojustamine. Nimetatud on loodetav rahastusallikas ja omaosalus. Vallateede tolmuvabaks muutmise all on iga aasta kohta kindel rahasumma, allikas ja lubadus investeerida igal aastal omatulust teedesse vähemalt 50 000 eurot.
Haapsalu arengukava ühed selgemad ja arusaadavamad lubadused on remontida igal aastal vähemalt pool kilomeetrit kõnniteed ja renoveerida lähiajal turg.