Seitsmekümnendate aastate keskpaigas oli Nõva kant Läänemaal piiritsoon, kuna Suurekivil paiknesid Vene armee raketiväeosad.
Üldine läbisaamine oli kohalike ja sõjaväelaste vahel enam-vähem, kuigi eestlased olid juba siis nende silmis fašistid ja kõigiti kahtlased elemendid.
Päris ilma kohaliketa raketimehed siiski ka läbi ei saanud. Minu äi oli kuldsete kätega pottsepp ja seda sõjaväelased teadsid. Pottseppa vajasid nad aga selletõttu, et nende pliidid ja ahjud lendasid millegipärast järjepanu õhku. Siiski polnud tegu kohalike „vabadusvõitlejate” kätetööga ,vaid vargad said oma teenitud palga...