Mihkel Nestor: Eesti majandus elab madalseisu üle

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

SEB värske majandusprognoos ennustab Eesti majandusele 2023. aastaks tillukest kasvu. Ennekõike väljendab see optimismi meie majanduse vundamendi tugevuse osas.

Lõppenud nädalal uuendas SEB grupp oma majandusprognoosi. Ehkki pilved majanduse kohal näivad aina tumedamad, siis Eesti 2023. aasta SKP-ennustus kuigi palju ei muutunud. Kui varem ootasime järgmiseks aastaks marginaalset 0,5protsendilist majanduskasvu, siis nüüd veel grammi võrra vähem – 0,3 protsenti. Pea olematu kasv, kuid tundub seegi liialt optimistlik – majanduses on ju kõik halvasti!?

Tõepoolest, tänases keskkonnas tuleb ka 0,3protsendilist kasvu pidada pigem optimistlikuks stsenaariumiks. Seda eriti kontekstis, kus meie peamistele kaubanduspartneritele Soomele ja Rootsile ennustatakse (küll samuti tillukest) majanduslangust. Liigub ju Eesti majandus reeglina heas kooskõlas naabrite omaga ja kui läheb kehvasti neil, peaks sama ootama ka meid. Õnneks mõjutavad Eesti majandust ka teised tegurid.

Mis puudutab Eesti eksportijate väljavaadet Põhjalas, on olukord hapu juba praegu. Viimane väliskaubandusstatistika septembri kohta näitas eurodes mõõdetuna küll 14protsendilist kasvu, ent seda olukorras, kus ekspordi hinnaindeks kasvas 23 protsenti. Püsihindades ehk mahu järgi mõõdetuna tähendab see järelikult kaubaekspordi olulist kukkumist.

Ekspordi kahanemise peamine põhjus on madalseis Põhjamaade kinnisvaraturgudel. Kuni intressimäärad olid nullilähedased, tundus raha paigutamine kinnisvara alla vägagi ihaldusväärne. Tulu oli võimalik teenida kinnisvara väljaüürimiselt, ent peamine lootus oli pandud selle väärtuse kasvule. Siiani see panus end ka õigustas. Kui kõrvutada Rootsi elukondliku kinnisvara hindu tänavu märtsis kahe aasta taguse ajaga, siis oli selle väärtus kasvanud pea 25 protsenti. Nüüdseks on tuuled pöördunud. Märtsis saavutatud tipptasemega võrreldes olid eluasemehinnad septembriks kukkunud Rootsis 11 protsenti ja pealinnas Stockholmis pisut enamgi. Selle tulemusel on ostjad muutunud pehmelt öeldes äraootavaks ning lükanud koduostu edasi, mis hinnalangust ainult võimendab. Taoline olukord on pausile pannud ka kinnisvaraarenduse. Uute ehituslubade arv elukondliku kinnisvara rajamiseks oli juba teises kvartalis 22 protsenti aastatagusest madalam. Eriti keeruliseks muudab väljavaate see, et kinnisvaraturg on tuure maha tõmmanud mitte ainuüksi Rootsis, vaid ka Soomes ja Norras. Selline väljavaade on väga nukker mitmete Eesti eksportivate ettevõtete jaoks, sest näiteks mööbli ja valmismajade puhul moodustasid need kolm riiki veel mullu enam kui poole kogu ekspordimahust.

Ent kuidas saab siis majandus ikkagi kasvada? Selle põhjuseks on ennekõike Eesti majanduse enda tugevus. Need, kes otsivad täna toimuvast paralleele eelmise suure majanduskriisiga, peavad rängalt pettuma – neid sisuliselt ei leidu. Omaaegsest võõra laenuraha abil toimunud ületarbimisrallist ei ole mingit märki. Kui 2008. aasta tipphetkel ületas Eesti residentide laenuportfell nende pangahoiuseid 80 protsendi võrra, siis praegu on meil raha kontodel oluliselt rohkem, kui on välja antud laene. Kellele nii vanad võrdlused ei sobi, siis on viimased kaks aastat toonud kaasa täiendava jõulise hoiuste kasvu, mis jätab meile eesseisva keerulise ajaga toime tulemiseks korraliku puhvri.

Lisaks säästudele kasvavad endiselt kiiresti ka palgad. Maksu- ja tolliameti andmetel oli keskmine töötasu septembris 12,3 protsenti suurem kui mullu. Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, suurenes veel vähemalt septembris ka hõive, mistõttu oli kogu palgafondi kasv üle 14 protsendi. Tõsi, viimased nädalad on toonud teateid koondamistest, kuid kindlasti ei saa öelda, et see oleks laiapõhjaline. Hetkel tunnetab nõudluse ja seega tööjõuvajaduse langust ennekõike ikkagi tööstus, eriti just ettevõtted, kelle äri hõlmab Põhjamaade ehitusturgu. Viimase konjunktuuriuuringu põhjal oli tööstus ka ainus sektor, kus ollakse tulevase tööjõuvajaduse osas selgelt pessimistlikud. Ehituse ja jaekaubanduse tööjõuvajaduse indeksid on küll negatiivsed, ent väikeses ulatuses. See-eest on teenindussektoris endiselt palju rohkem neid ettevõtteid, kes soovivad värvata, kui neid, kes plaanivad töötajate arvu vähendada.

Teeninduse jätkuv tööjõuvajadus selgitab ka seda, miks Eesti majandus lühikese kriisi üle elab – raha on palju, tööd teha soovijad töötavad ja on ilma sissetuleku kaotuseta, keegi ei hakka oma tarbimist oluliselt vähendama.

Loomulikult on praeguse „optimistliku“ 0,3 protsendi realiseerumine ebakindel ja riskistsenaariumid palju hullemad. Praegune prognoos on asetatud lootusele, et meie kaubanduspartnerite majanduslangus ei kesta liialt kaua ja ei ole liiga sügav. Sisetarbimise toel suudame me üle elada vaid lühikese perioodi. Kindlasti on riskiks ka praeguste koondamiste laienemine tööstussektoris. Mullu oli selles sektoris hõivatud 18% Eesti töötajatest ja suuremahuline koondamine ja sissetuleku kaotus kanduks sealt edasi teistesse sektoritesse. Teisalt on paljude euroala riikide võimekus langusega toime tulla oluliselt piiratum kui meil. Seega jääme lootma, et teistel hakkab valus enne meid ja rahakotirauad lastakse keskpanga poolt jälle valla. Iseasi, kui kaugele see meid siis järgmisest kriisist viib.

12 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Teele.
2 kuud tagasi

Mis madalseis?? Just kõrgseis!!!!!Mida teevad hinnad poes, see on müstika????? Kütus, tule taevas appi????? Elekter????? Diili lepingu tasu tõuseb ka veel???? Ainult keritakse juurde, kust iganes ja palgad ei tõuse?????

Nähh
2 kuud tagasi
Reply to  Teele.

Palka pead ikka ise juurde ju küsima. Kenasti põhjendad ära ja ehk õnnestubki. Modagi ikka saad. Tööd ka ju sulle ei tuldud koju pakkuma, ikka ise läksid küsima? Sama on töötasuga ka. Ära oota, ise küsi!

Uskmatu-Toomas
2 kuud tagasi

Muidugi elame üle ! Kunagi soovitati riiklikul tasemel odavat elektrikütet aga siis… ,kunagi maksis gaasiga kütmine viiendiku elektri või õliküttest aga siis… jne.
Kunagi lauldi “Au kolhoosi korrale õnn tuli meie õuele” aga täna tuleb laulda “Tänu riigimehelikkuse puudumisele,oma inimestega mittearvestamisele on õnn jäädavalt meie õuelt kadunud” !

Seikspiir
2 kuud tagasi
Reply to  Uskmatu-Toomas

Õnn kadus mitte ainult meie, vaid kogu EL-i, õuelt ikka naaberriigis peremehetseva imperaatori tõttu.

Nähh
2 kuud tagasi
Reply to  Seikspiir

Tegelikult ei pea ikka igas asjas teisi süüdistama. Teie tekstist jääb mulje, et ainult idanaabri armust elamegi. Ei vennike, ikka igasuguste rohepöörajate ja muude pööraste ideedega aktivistide pärast meie armsas suures liidus on see elukalliduse tõus nii järsk. Ole teadlik! Ärimehed muidugi kasutavad seda kõike ära, parim aeg kasumit teenida ongi kunstlikult tekitatud kriisi ajal.

Näedsa
2 kuud tagasi
Reply to  Seikspiir

Tänane äripev, esileht – “Tööstur: kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahakski elada”

K.s
2 kuud tagasi

Kõigepealt tuleb meil reformierakond üle elada…

IRW
2 kuud tagasi
Reply to  K.s

See pole ju nii hull kui kaabusid tuleks üle elada

Näedsa
2 kuud tagasi
Reply to  IRW

Mida need kaabud siis niiväga tegid, ei jõudnud suurt midagi tegema hakatagi, koguaeg loobiti kaikaid kodaratesse. Mälu on lühike või?

onn ikka kuju
2 kuud tagasi

ega ori peabki kõik ära kannatama ja isandaid teenima

Imeline Eesti
2 kuud tagasi

Äkki võrdleme inflatsiooni määra ja palgakasvu määra ehk ikka ollakse korralikult miinustes. Mis kinnisvara siia puutub? Tööstuste tulevane pankrotilaine ja töökohtade kaotus tekitab ebakõla majandusstruktuuris ning eelmise tervise jm kriisi murdja töötlev tööstus hääbub ja koos sellega ka võimekus tulevasi kriise üle elada ehk väheneb tuntavalt riigi maksutulu ja inimeste heaolu. Teenussektori kokkukuivamine kriisis tähendab seda, et järgnevas kasvufaasis sektor taastub, siis tööstussektori hääbumisega samasugust asja ei juhtu, sest mahud ja ressursid on sadades kordades mahukamad. Sellepärast ülejäänud liikmesriigid oma tööstussektorit toetavadki, välja arvatud Eesti. Inimeste heaolu tagab jätkusuutlikult hea töökoht ja kõrge palk ning selle eelduseks on riigis asuv… Loe rohkem »

Ei ole nõus
2 kuud tagasi

Muidugi elab üle, KANNATAME ÄRA! eestlase moto, selmet plats puhtaks lüüa valimistel oma häälega, aga ei tuimalt ikka samasse ämbrisse, muidu äkki tuleb ekre uuuuuu kui hirmus. Loodame, et energiafirmadel ikka hästi läheb, et kasumit jaguks! Kas teadsite, et riigifirma läheb kohtuvaidlusesse oma rahva vastu, riik ehk rahvas versus rahvas? Kohtukulud maksab loomulikult maksumaksja, ehk siis rahvas. Kas pole imeline skeem?