Madis Müller: meil tuleb kiire „Putini hinnatõus” üle elada

Keeruline on täpselt arvudesse panna võimalikku mõju, mida Venemaa sõda Ukraina vastu tähendab Euroopa majandusele.

Vaja on leida uusi tarnijaid, järsult on energiakandjate kõrval kallinenud ka metallid ja toidutoormed. Peame olema valmis, et ebakindlus suunab tarbijaid ettevaatlikkusele suuremaid kulutusi tehes ja ettevõtjaid uusi investeeringuid planeerides. Selle kõige ulatus on veel ebaselge. Küll on aga selge, et Venemaa agressiooni tõttu on hinnatõus kiirem ja kiire hinnatõus kestab kauem.

Keskpankade peamine eesmärk on hoida hinnatõus mõõdukas. Sellest lähtudes seame paika nii intressimäärad pankadele kui ka kasutame ka teisi rahapoliitika hoobasid. Muutused intressimäärades mõjutavad laenuraha hinda ka ettevõtjatele ja majapidamistele. Laenuraha hinna ja kättesaadavuse abil saab keskpank oma otsustega suunata majandustegevuse üldist aktiivsust ja lõpuks kaudselt ka hinnatõususurvet. Mõistagi ei saa keskpank lühiajaliselt mõjutada ka nafta, gaasi või toidutoormete hinda ja seetõttu välistada teatud perioodil taolist väga kiiret hinnatõusu. Küll on aga tähtis, et keskpank reageeriks adekvaatselt olukorras, kus hinnasurve on muutumas püsivamaks. Keskpanga reaktsioon ei saa olla ei liiga aeglane ega ka rabistavalt äkiline, kuna see tooks kaasa probleeme finantssektoris ja laenuraha liiga järsu kallinemise laenuvõtjatele.

Euroala keskmisena ulatub tarbijahindade tõus märtsi andmetel 7,5 protsendini. Eesti on enam kui 15protsendilise hinnatõusuga veel keerulisemas seisus. Võime olla üsna kindlad, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal hinnakasvu hoog raugeb, kuid euroala majandus vajab keskpanga täiendavat tuge. Euroala keskpangad on juba lõpetanud täiendavad võlakirjaostud, mis käivitasime koroonakriisi puhkedes. Neljapäeval panime selgemini paika, et ka kõik ülejäänud täiendavad võlakirjaostud lõpevad III kvartali jooksul. Viimaste hinnatõusu-uudiste valguses ei imestaks, kui „kolmanda kvartali jooksul“ tähendaks juba juulit. Sellega tekib võimalus astuda kiire hinnatõusu puhul järgmine loogiline samm – keskpanga intressimäärade tõstmine.

Finantsturgudel on ootused keskpanga poliitika n-ö normaliseerumiseks juba arvesse võetud. Viimastel kuudel on tõusujoones liikunud euribori intressimäärad, millega on seotud nii eluaseme- kui ka ärilaenude intressimäärad. See samm pole kindlasti populaarne, kuid oleme Euroopa keskpanga nõukogus valmis tegema vajalikke otsuseid, et euro ostujõudu pikas plaanis säilitada.

Euroala keskpankade ühine eesmärk on suunata euroala keskmist hinnatõusu. Kuna Eestis on hinnatõus euroala keskmisest mitme kraadi võrra kuumem, on hinnatõusu ohjeldamiseks tähtis ka valitsuse rahanduspoliitika tark suunamine. Mõistagi on riigil vaja toetada rahaliselt kõige haavatavamas seisus inimesi, küll aga tasub olla ettevaatlik plaanidega hüvitada hinnatõusu mõju väga suurele osale ühiskonnast. Kui toetuseid jagada liiga laialdaselt, annaks selle riiklikult pakutava „täiendava raha“ arvel tarbimise suurendamine täiendavat hoogu niigi väga kiirele hinnatõusule. Seega on oht, et inimestele parimate kavatsustega appi tõtates muudame olukorra hoopis hullemaks. Meil ei ole teist mõistlikku alternatiivi kui praegune kiire „Putini hinnatõus“ üle elada ja samas toetada kõige raskemas seisus inimesi. Kiire hinnatõusu mõju Eestis aitab leevendada päris kiire keskmine palgatõus. Pärast Venemaa agressioonile järgnevat majanduse kohanemist on aga põhjust arvata, et naaseme tavapärasesse olukorda, kus Eesti inimeste ostujõud aasta-aastalt paraneb.