11

Lugeja küsib: kas tööandja tohib küsida, millise vaktsiiniga mind vaktsineeriti?

Lääne Elu

info@le.ee

Pühapäeval vaktsineerib Läänemaa haigla sada üle 65aastast inimest. Foto: Urmas Lauri
Koroonavaktsiin. Foto: Urmas Lauri

Töötan klienditeenindusettevõttes. Meil on kasutuses nii maskid, desinfitseerimisvahendid kui ka klaasid, mis eraldavad teenindajaid leti ääres klientidest. Enamik meie teenindajatest on juba vaktsineeritud, kuid tööandja küsib nimeliselt, kes on vaktsineeritud ja millise vaktsiiniga. Kas tööandja tohib seda küsida?

Tööandja võib töötajalt küsida andmeid, mille vastu on tal õigustatud huvi. Tööandja tahe tagada ohutu keskkond nii töötajatele kui asutust külastavatele klientidele on arusaadav. Samas peab tööandja isikuandmete töötlemisel jälgima minimaalsuse printsiipi – nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik. See tähendab, et pole õigustatud küsida andmeid, mis pole töö sujuvaks toimimiseks vajalikud.

Töökeskkonna ohutuse tagamisel koostab tööandja esmalt riskianalüüsi, mille bioloogiliste ohutegurite osa täiendab koroonaviiruse leviku tõttu. Seejärel hindab tööandja, millised meetmed tuleb ohu korral kasutusele võtta, näiteks maskide kasutamine, pidev kätepesu ja/või desinfitseerimine, klaassein teenindajate ja klientide vahele jne. Kui meetmed on piisavad, siis täiendavalt vaktsineerimise nõuet ei kehtestata.

Kui vaktsineerimise nõuet pole kehtestatud, siis ei ole tööandjal ka õiguslikku alust küsida töötajatelt, kas nad on vaktsineeritud. Lisaks ei ole tööülesannete täitmise seisukohalt kuidagi oluline, millise vaktsiiniga on töötaja vaktsineeritud.

Kaire Saarep

tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kodanik
kodanik

ei või. Õigemini- tööandja kui eraisik võib igasuguseid asju küsida, kuid sellele ei pea vastama. Ametlikult ei ole õigus nõuda delikaatseid isikuandmeid, terviseandmeid. Näiteks on väga lihtna võtta kohtulikule vastutusele, koos kahjuhüvitiste määramisega need tööandjad, kes mõni aeg tagasi lausa nimekirju asutuste seinale panid, et kes on ja kes ei ole vaktsineeritud.

Vahi nalja
Vahi nalja
Miks ma ei imesta, et tööinspektsioon alates peadirektoriga eesotsas ei mõista delikaatsete isikuandmete mõistet ja nende aluseid töösuhetes. Äkki oleks aeg ikkagi hakata põhiseadusest tulenevaid isiku põhiõigusi riigi poolt kaitsma, aga mitte ametitel omamoodi omaenese tarkuses tõlgendama! Meedia võiks ju kajastada laiemalt käimasolevat kohtuprotsessi kus kiirabi vs kiirabitöötaja vaidlevad lausa vaktsineerimise kohustuslikkuse üle, aga mitte lahmida suvaspetsialistide arvamusega ajalehe veergudel. Mis siin siis rääkida veel tavalistest töötaja terviseandmetest (isegi haiguslehe diagnoos on delikaatsed terviseandmed). Sisuliselt kui tegemist ei ole kutsehaigusega, selle uurimisega või tööks vajaliku tervisliku seisundiga (a la ei ole olemas pimedat bussijuhti) siis tööandjal ei ole mingit õiguslikku… Loe rohkem »
Hellat
Hellat

Vahi nalja jah.

Vaktsiinifoobik
Vaktsiinifoobik

Oluline on see, et tööandja riskianalüüs peab olema teaduslik. Kui tööandja tahab sellist küsimust küsida siis peab olema ette näidata ekspertide koostatud riskianalüüs, mitte niisama mingi pastakast imetud ubluu.

Maakas
Maakas
Mis püha lehm see vaktsiin on, et mingi seltskond arvab endal õiguse olevat ka teistelt inimestelt seda nõuda? Nendel nn vaktsiinidel on nii palju kõrvalmõjusid, et lihtsalt õudne. Kellel tekivad südamerütmihäired kuu pärast süsti, kellel hakkavad selja- ja põlvevalud, esineb südamelihasepõletikku ja isegi mäluhäireid. Need kõik on näited minu isiklikust tutvusringkonnast. Arstid muidugi väidavad, et ilmnenud hädad pole vaktsiiniga seotud, aga kui neid probleeme enne vaktsiini ei olnud ja nädal kuni kuu pärast vaktsineerimist äkki olid, siis on suur tõenäosus, et võib vägagi seotud olla. Lihtsalt hirmus, mis katsetusi inimeste peal läbi viiakse. Ja ega keegi ju ei tea, kas… Loe rohkem »
kodanik
kodanik
täna ei ole Eestis tegelikult sellist pädevust, et saaks öelda, kas mingi tervisehäire on või ei ole vaktsiiniga seotud. Nimelt on vaktsiinide tootjad ise must-valgel kirja pannud, et kuna tegemist on paljuski uurimata vaktsiinidega, siis kõiki kõrvaltoimeid ja tüsistusi pole teada. Seega- kõik ebaharilikud tervisenähud, tavapärasest kõrvalekaldumised (peale vaktsineerimist) tuleks automaatselt kirja panna, Ravimiametile teatis saata. Jutt pole sellest, et keegi peaks välja mõtlema kas on või ei ole seos. Jutt on sellest, et kirja tuleb panna mistahes tervisehädad- sest alles siis kui on suur mass neid teateid, saab hakata analüüsima, kas on tõusnud mingite probleemide osakaal jne jne. Praegu-… Loe rohkem »
viloloog
viloloog

Valdaval enamusel pole mingeid kõrvalmõjusid, mõnel üksikul ehk hakkas saba kasvama ja mõni pimedas helendab ja see on ka kõik!

Huvitav
Huvitav

Miks te promote seda vaktsiini? Saate rahalist kasu sellest? Nii läbi nähtav. Fakt on aga ju see, et tulemusi ei saagi veel näha, kuna aega pole möödunud piisavalt. Mida siin kiita või laita on, eks see üks riskide valik on.

Eino
Eino

Mida see vaktsiin kliendi ohutusse puutub? Vaktsineeritu on samasugune potensiaalne viirusekandja, kui iga teinegi ju! Töölt tuleb päevapealt minekut teha, kui hakkab mingi sund pihta. Ja terviseandmed on salastatud lõppude lõpuks.

tohib ja peaks ka
tohib ja peaks ka

levita oma mürki kodus

enn
enn

Kas antud riskianalüüs peab sisaldama ka vaktsiinide negatiivset mõju või vaktsineeritu surma?

wpDiscuz