Mihkel Nestor: Soome majandus saab hakkama ka turismita

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Suletud Soome piir valmistab meelehärmi nii seal töötavatele eestlastele kui ka siinsetele turismiettevõtjatele, kes Soome klientide naasmist pikisilmi ootavad.

Kuigi reisimise taastumist ootavad ka soomlased, on majanduslikult neil sellest vähe võita.

Eestit on viimastel nädalatel ärritanud Soome valitsuse soovimatus leevendada riiki sisenemisele seatud piiranguid, mis on jätnud kümned tuhanded harjumuspäraselt Eesti ja Soome vahet pendeldavad töörändajad mitmeks kuuks ühele poolele lõksu. Lisaks Soomes tööl käivatele eestlastele on suletud piir elulise tähtsusega probleem hulga turismiga seotud ettevõtjate jaoks. Ilmselt eeldasid neist paljud, et juba üsna kõrge vaktsineerimismäär ja parem olukord viirusrindel lubavad nagu eelmiselgi aastal piirid taas avada ning Soome turistid pääsevad lõpuks Tallinna nädalavahetust veetma ja sisseoste tegema. Kahjuks näib piiride avamise otsus lükkuvat aina kaugemasse tulevikku.

Soome valitsuse soovimatus piiranguid leevendada põhineb peamiselt just senisel edul. Põhjanaabritel on võitluses koroonaviirusega läinud siiani väga hästi ja saavutatut soovitakse hoida võiduka lõpuni. Soome suremusnäit koroonasse miljoni elaniku kohta oli üle-eelmise nädala seisuga 168, mis on Euroopa Liidu riikide seas konkurentsitult madalaim tulemus. Võrdluseks on Eestis, kus koroonaviirus samuti suhteliselt leebelt käitunud, surnud miljoni elaniku kohta enam kui 900 inimest, mitmetes teistes riikides küünib see morbiidne näitaja kaugelt üle 2000.

Väga madalast suremusest hoolimata ei saa öelda, et Soome koroonapiirangud vähemalt siseriiklikult ülemäära karmid oleksid olnud. Oxfordi ülikooli koostatava koroonapiirangute rangusindeksi järgi on Soome pigem paigutunud leebemate käskude ja keeldudega riikide hulka ja ehk on soomlasi hoopis aidanud nende põhjamaine omaette hoidev loomus. Ka viimastel nädalatel on piiranguid leevendatud, samas ollakse väga ranged just piiriületuste suhtes: olgu sa vaktsineeritud või vaktsineerimata, üle piiri pääsed vaid hädavajaduse korral. Kuigi Soome kodanikel on muidugi alati õigus kodumaale naasta, ei meelita taoline range kord ka soomlasi välismaareise ette võtma.

Lisaks koroonale on Soome näidanud üles üllatavat vastupidavust ka majanduslikus mõttes. Mullune majanduslangus piirdus seal vaid 2,8 protsendiga, samas kui mitmes lõunapoolses Euroopa riigis kukkus SKT peaaegu 10 protsenti. Kui proovida Soome suhtelist edu selgitada, oli lisaks madalale koroonaviiruse levikule oluliseks eeliseks mõistagi majanduse struktuur. Nimelt paistavad 2020. aastal majanduslikult enim kannatanud riigid silma oma suure teenussektori osakaalu poolest majanduses. Riikides nagu Kreeka, Horvaatia või Hispaania andis majutus- ja toitlustusvaldkond enne kriisi 6–8 protsenti kogu majanduses loodud lisandväärtusest. Soomes seevastu piirdus hotelli- ja restoranisektori osatähtsus 1,9 protsendiga, mis on isegi grammi võrra vähem kui Eestis. Palju suuremat tähtsust omab Soome jaoks töötleva tööstuse ja ekspordi käekäik. Soomlaste õnneks osutus koroonakriis aga just tööstuse jaoks oluliselt leebemaks.

Lisaks teenussektori väikesele osakaalule on abiks seegi, et ühe keskmise reisiplaane pidava inimese jaoks ei kuulu Soome ilmselt isegi 50 esimesena pähe tuleva riigi hulka. Viimasel „normaalsel” aastal 2019 ööbis Soome majutusasutustes 3,3 miljonit välisturisti. Võrdluseks oli Eestis see number 2,3 miljonit, mis riigi suurust arvestades tähendab, et vähemalt suhtelisel skaalal sõltub Eesti turismist oluliselt enam.

Ent nagu lastelaulus „Päkapikula”, armastavad soomlased ise väga reisida. Kriisieelsel 2019. aastal tegid soomlased umbes 10 miljonit välisreisi, millest 80 protsenti moodustasid just puhkusereisid. Eelmisel, koroona-aastal langes puhkusereiside arv välismaale dramaatiliselt – enam kui 70 protsenti. Eesti jaoks positiivne oli see, et kui Lõuna-Euroopasse reisisid soomlased 80 protsenti vähem, siis Eestisse langes reiside arv vaid poole võrra. Sellest ehk ka Tallinna turismiettevõtjate meelehärm: kui normaalse turismihooaja saabumises kaheldi juba varem, siis vähemalt hellitati lootust, et Soome poolt taastub reisimine kiiremini.

Soomlaste reisilembus ja välismaalaste napp huvi Soomet külastada peegeldub ka summades, mida välismaalased Soome toovad ja naabrid ise välismaale jätavad. Maksebilansi statistika põhjal „eksportisid” soomlased 2019. aastal välisresidentidele reisiteenuseid 3,3 miljardi euro eest, samas kui samu teenuseid osteti välismaalt sisse enam kui 5 miljardi euro eest. Seega on turismi „netomõju” Soomele pigem miinusmärgiga ja puhtalt majanduslikus vaates on Soome jaoks turismi puudumine ehk isegi kasulik.

Loomulikult ei ole usutav, et Soome valitsus piiride kinni hoidmisel just sellest argumendist lähtuks. Teisalt on selge, et turismist eluliselt sõltuvatel riikidel nagu Kreeka või Hispaania ei ole Soomega sarnast vabadust igavesti võimalik oodata.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kalle
Kalle

Neil on valimised, ennem nad tähtsaid otsuseid ei tee. Üleüldse nad praegu turgutavad oma konkurentsivõimet Eesti suhtes.

Laevadel on liikumine tingimusel kui sõita ainult laeval ja Tallinnasse ei pääse. Laevad saavad oma käibe ja alkohoolikud oma alko kätte.

Soome ametkondade Eesti vaenulikus on teada aastakümneid. Venelasi nad kardavad, araablasi ja ne-greid kummardavad. Rootslasi vihkavad, kui härraseid.

Rootslased peavad soomlasi üleüldse poolvenelasteks, kusjuures eestlasi mitte.

wpDiscuz