2021. aasta on kuulutatud Euroopas raudteeaastaks. Kui eelmise sajandi viimastel aastakümnetel oli raudteetaristu maanteede arendamise kõrval pigem vaeslapse rollis, siis nii möödunud kui ka alanud kümnendil näeme ulatuslikke investeeringuid just raudteede ja rongiliikluse arendamisse. Seda ka siinsamas Eestis.
Rail Balticust saab seejuures praktiliselt poole sajandi jooksul esimene täiesti uus raudteetaristu, mis Eestisse ehitatakse. Arvestades, kui palju on selle aja jooksul ehitatud maanteid, teid, tänavaid, on pea 30 aastat küpsenud rahvusvahelise raudteeühenduse realiseerimiseks viimane aeg, kui soovime, et meile tekiks tänastele liikumisviisidele lisaks vähemalt üks tõsiseltvõetav keskkonnasõbralik alternatiiv.
Üsna sageli pärivad inimesed, et miks seda raudteed vaja või mis me sellest kasu saame? Ma arvan, et need on põhjendatud küsimused, inimestel on õigus olla skeptiline, eriti nende sündmuste ja asjade suhtes, mis pole nö käegakatsutavad ja jäävad teatud ajahorisondi taha. Tõsi on, et Rail Baltica osas saab neile küsimustele täna vastata parimas usus, samas tuginedes oma ala parimate spetsialistide informeeritud arvamusele, et kiire, turvalise, keskkonnasõbraliku ja kvaliteetsema teenuse loomine toob ka piisaval hulgal kasutajad.
Just see, kui palju leiab raudtee oma eluea jooksul kasutamist, on oluline ka raudtee kasulikkuse vaatest. Loomulikult saab raudteede kasulikkust reisijale mõõta reisimisele-liikumisele kokkuhoitud ajas aga samuti võimaluses kasutada oma aega kasulikult –autoroolis olles seda naljalt teha pole mahti. Kahtlemata on rongiga reisimine ka turvalisem, kui autoga liikumine, seda iseäranis meie ilmastikuoludes. Kui reisijad vahetavad ohtlikuma transpordi ohutuma raudtee vastu, siis kaasneb sellega ka hinnanguline kasu ühiskonnale, säästetud elude ja tervise tõttu. Näiteks Saksamaal on autoreisija hukkumise risk 59 korda ja vigastuse risk 159 korda suurem kui rongiga sõites. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee on meie üks kõige tihedama liiklusega maanteid ning on kahjuks ka üks kolmest Eestis enim liiklusõnnetusi ja hukkunuid kaasa toonud teedest. Kauba- ja reisijateveo liikumine maanteelt Rail Baltica raudteele vähendab nii sõidukite arvu teedel kui ka säästab igal aastal kümneid inimelusid ning hoiab paljude inimeste tervist ja elurõõmu.
Vähe on selliseid inimesi, kes ei mõistaks ühenduste kasulikkust nii inimeste individuaalsetele liikumisvõimalustele kui majandusele tervikuna. Seda on läbi aastate korduvalt kinnitanud ka näiteks Rail Baltica kohta läbi viidud arvamusuuringud. Üks turvalisuse ja mugavuse näiteid on seegi, et Rail Baltical on plaan panna käima ka nn öörongid. Ehk et, kui õhtul oma autoga rongile sõita ja ise mõnusalt reisijatevagunis lõõgastuda, on rong hommikuks Varssavis ning sealt saab soovi korral juba värske ja puhanuna autoga teekonda jätkata. Kuid otseloomulikult on kõik võimalused Varssavist ka rongiga edasi liikuda.
Mõistagi, mida rohkem on tulevikus Rail Baltica kasutajaid – reisijaid ja kaubavedajaid, seda kasulikum on see kokkuvõttes ka keskkonnale, sest aitab kasvõi teatud ulatuses pidurdada liikluse kasvu maanteedel. Jah, uue raudtee arendamine eriti selle ehitamise ajal põhjustab ebamugavust ja häiringuid, kuid mõjud keskkonnale jäävad valdavalt lokaalseks ning leidub hulgaliselt võimalusi neid mõjusid ka erinevatel viisidel leevendada, mida kindlasti ka tehakse. Rääkimata sellest, et suuremas osas on kõik need häiringud ajutised. Samal ajal jätaks raudtee ehitamata jätmine meid aga ilma kõigist neist kasudest ja uutest võimalustest, mis meile tänu sellele avanevad.
Mõistan, et veel tänagi on inimesi, kes väidavad, et mingi teistsugune versioon, kuskil mujal kulgevast raudteest täidaks keskkonnaalaseid ja (sotsiaal)majanduslikke eesmärke tunduvalt paremini ja edukamalt. Ometi ei saa selline loogika mitte kuidagi kehtida, sest kritiseerides täna planeeritava Rail Baltica jaoks valitud trassikoridori või pisendades selle konkreetse raudtee kasulikkust, ollakse tegelikult ju mistahes raudtee ehitamise vastu. Keeruline on näha, kuidas mõne alternatiivse raudteetrassi valimine oleks võinud osutuda märkimisväärselt kasulikumaks. Säärane kriitika jääks ju valdavalt kehtima mistahes alternatiivse trassi puhul. Kehvema ja aeglasema raudtee ehitamine annaks lõpuks vastupidise efekti.
Autode ja veokite hulk meie maanteedel kasvab iga-aastaselt ning seda enam, kuniks meil puudub oma liikumisvajaduste rahuldamiseks keskkonnasõbralikum alternatiiv. Raudtee seda alternatiivi pakub. Euroopa Liit on juba aastaid pingutanud transpordisektori tekitatud kasvuhoonegaaside vähendamise nimel, seades ambitsioonikaks eesmärgiks 2050 aastaks vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside emissiooni lausa 60%. Paraku tänase seisuga on aga sektori osakaal õhusaastajana pigem kasvanud. Liikluses osalevad sõidukid on täna küll säästlikumad, kuid mida paremaks muutub meie elujärg, seda rohkem on meie teedel ka autosid ning pole näha, et see lähiaastatel oluliselt muutuks. Juhul, kui ei leita reaalseid võimalusi, kuidas inimesed saaksid kiirelt ja mugavalt liikuda mingil muul moel, ennustatakse, et võrreldes tänasega kasvavad kasvuhoonegaaside emissioonid veelgi. On prognoositud, et 2030. aastaks kasvavad tänasel kursil jätkates emissioonid 10%. Samal ajal kaupade ja reisijate vedamine raudteel on vastavalt 9 ja 4 korda väiksema CO2 emissiooniga kui maanteel.
Üha suurenevad investeeringud raudteesse, inimeste keskkonnateadlikkuse kasv ja vaikselt, kuid kindlalt juurduv arusaamine muutuste esilekutsumise vajadusest ka transpordisektoris, aitavad kahtlemata kaasa sellele, et rongiliiklus taas senisest enam au sisse tõuseks. Sellele tasub mõelda eriti sel aastal, mis pühendatud kõikjal Euroopas raudteele.
Vaadake hoolega sellel pildil oleva inimese nägu – ta saab ju suurepäraselt ise aru millega ta tegeleb. Käedki on kokku pandud, nagu paluks teistelt inimestelt ja looduselt andeks! Ainuke eesmärk tal, et enda taskusse ikka suurem rahanutsakas laekuks… Mis keskkonnasõbralikkusest siin juttu olla saab – Eestimaa lõhestatakse ühe monstrumiga! Kõik mis ette jääb sellele joonele – nii looduses kui ka inimeste kodud, hävitatakse. Kui tõeliselt tahetaks keskkonnasõbralikku asja teha, siis tuleks arvestada eelkõige loodusega, samuti sellega, kui palju selle rajatise jaoks on vaja lõhkuda ja hävitada. Kõik see pinnas ju tuleb kuskilt kokku vedada- järgi jäävad kaevandamisest augud nagu armid… Loe rohkem »
miks selliseid jutukesi vaja on? Nagunii ehitatakse valmis, aga milleks seda jama pidevalt ilustada ja õigustada?
Pole üldse kindel, et see krempel valmis saab. Kui oleks suur mõte asjal, oleks pool juba valmis!
Kui pool Eestimaad üles kaevatakse ja RB ehitamisega loodust suures mahus hävitatakse, kuidas kurat see ‘loodust hoiab’!?
Loodetavasti seda ajuvabadust ei tule kunagi.
just avaldati, et idavirumaal on lõppenud igasugu looduslikud ehitusmaterjalide varud millest teid ja muid vajalikke rajatisi ehitada. milline tohutu hulk pinnast ja muud materjali läheb vaja raudtee aluse trassi näiteks railbaltica rajamiseks on päris kohutav
Ma pole arengu vastu, aga see RB projekt ei ole selline areng, mos sobiks väikest riiki lagastama. Kes tahsb kivilinnastatud maad näha koos risti rästi raudtee ja sõiduteedega, kuid betoon ja raud ilma eluslooduseta, siis võib ju reisida lääne euroopas kasvõi sealsetes suuremates keskustes. Tuled koju tagasi, siis alles naudid puutumata loodust ja metsa õhku
Unistusi pakutakse tõelisuse pähe ja kõik on võimalik sest keegi ei vastuta mitte kui millegi eest !
Kõik on kordades pragmaatilisem kui jutt unistusest. Raha peab liikuma, kasvõi nui neljaks! Mida suurejoonelisem projekt, seda enam pudeneb. Kui juba illegaalne rahapesu poetas teenustasuna miljardi (eeldades 0,5% 200 000 000 000 pealt), siis legaalse äri kasumiprotsent on kordades suurem. Pealegi, ‘Maginot liini’ valmimisel annetab resident roosiaias mädali, mitte ei pea Freeh’d kartma.