0

Galerii: Puises avatud mälestusmärk meenutab suurpõgenemist

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Valminud mälestusmärgi avasid justiitsminister Raivo Aeg ja Otto Tiefi valitsuse liikme Helmut Maandi poeg Jaak Maandi. Foto Arvo Tarmula

Laupäeval meenutati Puises paadipõgenike mälestusmärgi avamisel taas neid, kes 76 aastat tagasi pidid kodumaa jätma ja võõrsile suunduma ning ka neid, kellel see ei õnnestunud.

Mullu sügisel, mil 1944. aasta põgenemisest möödus 75 aastat, avati Puise rannal mälestusmärgi esimene osa — ligi kaks meetrit kõrge ja umbes kümme tonni kaaluv Ungrust toodud maakivi koos Aidi Valliku just selleks puhuks kirjutatud luuletuse ja annetajate nimedega.

Nüüd laupäeval avati ausammas täies hiilguses – koos skulptor Aivar Simsoni ehk Seaküla Simsoni valmistatud skulptuuriga, mis kujutab mere poole sammuvat ema – ühes käes väike reisikott ja teise käe otsas mängukaruga tütar. Et põgenemise meenutuseks oleval mälestussambal peab olema kujutatud just ema ja laps, pakkus välja skulptor ise Puises kohapeal käies.

Üsna samamoodi, koos emaga oli 1944. aasta sügisel Puise rannal ka monumendi idee välja pakkunud Heidi Ivask. Ta oli päris tilluke kui ema koos tema ja paar aastat vanema õega Kessulaiult Puisesse tuli, et sealt Rootsi põgeneda. Neil küll paadile pääseda ei õnnestunud, kuid Ivask oli seda meelt, et mälestusmärgi paadipõgenikele võiks rajada just Puisesse.

Valminud mälestusmärgilt eemaldasid laupäeval katte justiitsminister Raivo Aeg ning koos ema ja õega Puise rannast 1944. aasta sügisel põgenenud Otto Tiefi valitsuse riigisekretär Helmut Maandi poeg Jaak Maandi.

Jaagu isa Helmut Maandi oli ainus 22. septembril Põgari palvemajas viimast istungit pidanud Otto Tiefi valitsuse liikmetest, kellel õnnestus Puisest üle Tauksi saare ja laidude Rootsist saadetud kaatrile jõuda ja läände pääseda. Maandi viis mütsi  sees endaga kaasa ka Riigi Teataja numbri valitsuse moodustamise otsusega ning sellega tagati Eesti riiklik järjepidevus.

Mälestusmärgi õnnistas piiskop Tiit Salumäe, kes ütles, et Piiblis on mitmeid põgenemise lugusid. „Siin samba juures, kus on kiirustav ema lapsega, kellel käes talle kõige olulisem mänguasi, meenub mulle esmalt Joosep, Maarja ja Jeesuslapsega põgenemas oma kodumaalt võõrsile.”

Salumäe lisas, täna mõtleme neile 80 0000 kaasmaalasele, kes 1944. aasta septembris pidid põgenema ning oma kodud ja kodumaa maha jätma. „Täna seisame siin Puise mälestusmärgi juures, millega lugupeetav kunstnik on kujutanud ühte põgenemise hetke – sa saad väga vähe kaasa võtta, ainult seda, mis on kõige olulisem. Siin on ema, kes on võtnud kaasa oma kõige olulisema – lapse ja laps on kaasa võtnud temale kõige olulisema mänguasja,” ütles piiskop.

Justiitsminister Raivo Aeg tänas kõiki häid inimesi ja organisatsioone, kes mälestusmärgi valmimise nimel vaeva näinud, panustades oma aega, tööd ja raha.

Memento liidu nimel ja andis Aljaste Seaküla Simsonile üle Eesti Memento Liidu teenetemärgi.

Fotod Arvo Tarmula

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz