Linnateatri näitlejad elustavad Haapsalus vana lokaali

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Argo Aadli ja Indrek Ojari agulihärradena. Siim Vahuri foto

Tallinna linnateatri näitlejad Argo Aadli ja Indrek Ojari kehastuvad 28. augustil Haapsalu kultuurikeskuse laval äärelinnakomödiantideks.

Diana Leesalu lavastatud „Agulihärrad” viib vaatajad esimese vabariigi aega, mil estraad õitses ja piir teatri ning restoranikultuuri vahel oli hägune. Lokaalid olid Konstatntin Pätsi kinnitatud öörestoranide seaduse järgi lahti kella kuueni hommikul. Näitlejad, aga ka amatöörid lõbustasid seal külalisi päikesetõusuni laulu-, tantsu- ja naljanumbritega.

„Laval on kaks lihtsat meest 1930ndate Tallinna äärelinnast. Lihtsad mehed oma lihtsate unistuste ja lihtsa elufilosoofiaga, uljad ja romantilised maailmavallutajad,” ütles Leesalu.

Lavastaja sõnul on mõõtu võetud chaplinlikust elutunnetusest ja Laurelist ning Hardyst – omaaegsest kuulsast Ameerika koomikutepaarist. Võibolla otsapidi ka Eduard Bornhöhe „Kuulsuse narride” tegelastest – Salomon Vesipruulist ja Jaan Tatikast, kes lahterduksid samuti agulihärradeks.

„Nii et sealt siis see nimi,” ütles Leesalu.

Leesalu, Aadli ja Ojari veetsid lavastuse jaoks materjali otsides tunde, päevi ja nädalaid rahvusraamatukogu arhiivis – kuulasid tolleaegset muusikat ja lugesid ajalehti.

„Oi jeerum,” ütles Aadli arhiivis veedetud tundide kohta. „Neid oli ikka väga palju.”

Lõpuks selgus, et nüüdisaeg ei erinegi toonasest väga palju – trilli ja tralli oli palju, nõudlus meelelahutuse järele suur.

„Täpselt nagu praegugi – jätkub esinejaid ja publikut,” ütles Ojari.

Üllatavalt vähe on muutunud ka ajakirjandus, kus toona kajastus noore vabariigi aeg oma tõusude ja mõõnadega. „Rikkad olid ikka rikkad ja vaesed olid vaesed. Poliitikute üle tehti kõvasti nalja,” ütles Ojari. Rahvusraamatukogus veedetud päevad – põnev romantiline sukeldumine saja aasta taha – vormus lavastuseks, kus lööklaulud vahelduvad sketšidega. „Ma usun küll, et suuremadki kultuurisõbrad üllatuvad,” märkis Ojari.

Kui nii mõnigi laul võib ehk olla varem kuskilt kõrvu jäänud, siis suur osa oli näitlejaile ning on ilmselt ka publikule täiesti tundmatud.

„On lüürilisemaid ja on koomilisemaid palu,” ütles Aadli.

1930ndatel aastatel kõlasid need Aleksander Arderi, Ants Eskola, Benno Hanseni, Agu Lüüdiku ja Aarne Viisimaa, aga ka vähetuntud või praeguseks unustatud artistide esituses. Kuulsad eeskujud nagu Arder või Hansen – südalinna härrad – võiksid isegi hirmu peale ajada. „Ega meie nii suured laulumehed ole kui toonased tipud, eks me rohkem retsiteerime,” märkis Aadli. Mis on üks põhjusi, miks sõnateatri laulvad näitlejad just aguli-, mitte südalinnahärradena üles astuvad.

Mida rangelt on järgitutud, on esimese vabariigi aegne stilistika. „Kui palju me sellest ajast enam teame, aga on mingi võlu, mis paelus meid,” ütles Aadli. Seni antud etenduste järgi tundub, et see on suudetud ka publikuni viia. „Tundub, et publik lustib sama palju kui meie,” ütles Aadli. „Nii et oleme kätte saanud selle tunde, mille pärast üldse tahtsime selle kava teha.”

„Agulihärrade” lavastuse algus jääb aastate taha. Leesalu ütles, et ei mäletagi, kumb neist – Aadli või Ojari – selle jutuga esimesena lagedale tuli. „Aga ma kuulsin neid omavahel pidevalt arutamas, et tahaks teha vanade laulude kava,” ütles Leesalu. „See jutt käis minu meelest ikka kena paar-kolm aastat.”

Samal ajal kogusid populaarsust stand-up-komöödiad – ikka nüüdisajast ja kuidagi ühetaolised. „Mõtlesime, et tahaks teha midagi teistsugust, stiilset,” meenutas Ojari. „Et oleks endal mõnus ja publikul ka.”

Leesalu muudkui ärgitas, et tehtagu siis ometi ära, aga jutuks see tükiks ajaks jäigi. Ühel heal päeval läks Leesalu ise rahvusraamatukokku ja tuli sealt tagasi portsu eriti jaburate lauludega. „See käivitas lõpuks pidurdamatult ka näitlejad,” ütles Leesalu.

Järgnes aeg raamatukogus, kus muu hulgas töötati läbi Eesti heliplaadiarhiiv aastatest 1905–1939 ning valiti välja kõige lahedamad laulud. Kõik need lavastuses siiski ei kõla. „Ehk sünnib ühel päeval plaat, millele paneme ka need lood, mis lavastusse ei mahtunud,” ütles Leesalu.

Lavaküpseks sai tükk kevadeks. Esietenduma pidi see Estonia kammersaalis 14. märtsil – eriolukorra teisel päeval. Et teatripaus tuleb nii pikk, ei osanud tol hetkel keegi arvata. Ära jäid ka kõik ülejäänud etendused. „Agulihärrad” toob lavale MTÜ Teater Kilk – Leesalu, Aadli ja Ojari ühine ettevõtmine.

„Agulihärrad”

* Sõnalis-muusikalised vested inimloomuse ainetel – kontsertetendus.

* Kõlavad 1930ndate aastate lööklaulud ja naljad.

* Osades Argo Aadli ja Indrek Ojari.

* Lavastanud Diana Leesalu.

* Laulud arranžeerinud Jaak Jürisson.

* Haapsalu kultuurikeskuses 28. augustil.

Allikas: Diana Leesalu

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Leena
Leena

Vaadatud. Väga lahe tükk. Sai ikka kõvasti naerda.
Soovitan.

ära
ära

soovita… Koroonasekti rahvas tambib su maa sisse, et ajad rahvast kokku. ) Ise õnneks täie aru juures ja kindel minek.

wpDiscuz