10

Põhikooli õpilaste seas oli rahaoskuste olümpiaadi parim Haapsalu noormees

Lääne Elu

info@le.ee

Haapsalu põhikooli 8. klassi õpilane Marc Marcel Schwindt oli põhikooli õpilaste seas rahaoskuste olümpiaadil parim. Foto: erakogu
Haapsalu põhikooli 8. klassi õpilane Marc Marcel Schwindt oli põhikooli õpilaste seas rahaoskuste olümpiaadil parim. Foto: erakogu

Tänavuse rahaoskuse olümpiaadi võitis põhikoolide arvestuses Haapsalu põhikooli õpilane Marc Marcel Schwindt.

Talle järgnesid koolikaaslane Kert Kallas ja Kadri Pahtma Tartu Forseliuse Koolist.

„Ennustuste täppiminek oli hea juhus ja ülesannetega sain abi vanemalt õelt, kes on ka sellel olümpiaadil osalenud,“ rääkis Schwindt teest võiduni.

8. klassi õpilane julgustab kõiki noori võistlusel osalema. „Väga põnev on otsida vastuseid internetis surfates. See laiendab silmaringi ja rahaga seonduvad teemad on üldse huvitavad,“ lisas ta.

Võit Võrru

Olümpiaadi peavõidu – karika ja ligi 700-eurose stipendiumi pälvis 132 koolinoore seas Võru gümnaasiumi õpilane Tõnis Jäädmaa

„Olümpiaadil osalemise idee tekkis siis, kui kooli lehel jagati infot olümpiaadi kohta. Otsustasin osaleda, sest finantsvaldkond ainus, mis mulle meeldib ja olümpiaade antud valdkonnast on väga vähe või polegi,“ meenutas Jäädmaa.

Võrulane alustas kaasvõistlejatega mõõtu võtmist juba möödunud aasta novembris, kui interaktiivne olümpiaad sai alguse ennustusküsimustele vastamisega. Muu hulgas pidid õpilased ennustama nii riikide majanduskasve kui ka ministrite ametisse jäämist. Seejärel said osalejad näidata oma teadmisi majandusmatemaatikast, lahendades valuutaturgude, laenude ja maksundusega seotud ülesandeid.

Olümpiaadi võidu ja rahalise stipendiumi kindlustas Jäädmaa aga võistluse kolmandas etapis, kus tuli osalejatel virtuaalraha kasutades teha tehinguid aktsiaturgudel. „Kuna osalejaid oli palju, siis pidin mõtlema välja teistsuguse viisi punktide teenimiseks, kui lihtsalt aktsiatesse investeerides ja viktoriinis punkte kogudes,“ sõnas noormees.

„Otsustasin, et pean rohkem riske võtma ja otsisin aktsiate nimekirjast kõige volatiilsemad üles. Seejärel hakkasin neid jälgima ja üritasin nende liikumisest aru saada. Samuti ei tahtnud ma aktsiad osta pikaajaliselt, sest arvasin, et tulemas on mingisugune krahh,“ kirjeldas ta võidukat strateegiat.

Võistluse korraldaja Heinar Tuulbergi sõnul jäi noormees tänu erilistele oskustele silma olümpiaadi kõigis etappides. „Jäädmaa alustas väga edukalt ülesannete lahendamise ja ennustusvastustega. Seejärel investeeris ta paarikuulise pausi järel Aafrika ettevõtetesse ja saavutas kiirelt ülekaaluka juhtpositsiooni,“ rääkis Tuulberg.

Põhikooli, gümnaasiumi ja ülikooli õpilastele suunatud olümpiaadil tuli Jäädmaa järel teisele kohale Kevin Kuhi Eesti maaülikoolist. Kolmandana lõpetas kuue kuu pikkuse võistluse Saku gümnaasiumi abiturient Henrik Jõesalu.

Korraldanud aastaid

Rahaoskuste olümpiaadi korraldav Tuulberg Index OÜ juhatuse liige tunneb ka seitseteist aastat pärast võistluse algatamist selle iga-aastasest korraldamisest rõõmu. „Kuna olümpiaadil on väga andekas osalejate ring, siis on huvitav näha noorte arengut. Veel huvitavam on näha samade noorte arengut 10-15 aastat hiljem. Näha, kuhu nad on oma koolidega ja ametitega välja jõudnud, motiveerib mind kõige rohkem võistlust korraldama,“ ütles Tuulberg.

Kaks aastakümmet Läänemaal majandusõpetajana töötanud Tuulberg soovis algselt koolielu elavdada majandusolümpiaadidega, tehes seda koolisiseselt ning hiljem juba üle maakonna. 2003. aastal kasvas olümpiaad aga juba vabariiklikuks ühiskonnaolümpiaadiks, kuhu toodi sisse ka majandustehingute sooritamise ülesanne.

„2009. aastal soovis Eesti ajalooõpetajate selts korraldada ühiskonnaõpetuse olümpiaadi elektrooniliselt ja me läksime puhtalt rahaoskuste olümpiaadile välja. Kuna paralleelselt oli tekkinud koos endiste majandusõpilastega firma Tuulberg Index OÜ, siis hakkasime auhindade osas koostööd tegema,“ meenutas Tuulberg olümpiaadi ajalugu.

Hinnatud võistlus

„Rahatarkuse olümpiaad on pika ajalooga ainus omataoline võistlus Eestis, kuna see kestab pea terve õppeaasta vältel. Kindlasti tuleks sellega jätkata ning mida rohkem tekib õpilastes huvi, seda enam nõuavad nad temaatilist õpetust ka oma õpetajatelt,“ on haridusprogrammi Ettevõtlik kool arendusjuht Heidi Uustalu arvamusel.

Ka Tuulberg usub, et rahaoskuste valdkond vajab koolides suuremat kajastatust. „Ega õpetajad just eriti aktiivselt ei propageeri seda olümpiaadi, noored ise on suurt huvi võistluse vastu üles näidanud,“ sõnas korraldaja, kutsudes õpetajaid üles olümpiaadi õpilastele tutvustama.

Aastate vältel on olümpiaadil osalenud mitu tuhat noort, kelle hulgast on parimaid tunnustatud karikate, meenete ja rahaliste stipendiumitega. 18. rahaoskuste olümpiaad saab alguse 1. novembril 2020.

 

Autor: Kevin Koik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Puzikov
Puzikov

on ikka nimekomplekt. Mitte ühtegi eestipärast lüli.

Oijah
Oijah

nimi meest ei riku nagu näha

Lapsevanem
Lapsevanem

Tegemist on väga vahva ja põneva võistlusega. Minu laps osales võistlusel esimest korda ning lisaks talle oli see kaasahaarav ja hariv ka kogu perele. Jõudu edaspidiseks!

Nojah
Nojah

Tore küll ja tublid, aga siiski peaks koolides rohkem õpetama füüsilise töö tegemist, sest kes meil maasikaid hakkab korjama, kui kõik rahanduse spetsid on ja ivestoriteks hakkavad ah?

Ko & Roona
Ko & Roona

Ühiskond liigub ikka selles suunas, et füüsilise töö teevad üha rohkem ära masinad. Peaga töö loob rohkem väärtust ja on paremini tasustatud.
Ilmselt on pikemas perspektiivis ka põllumajanduses väga käsitöömahukate kultuuride kasvatamine hääbumisele määratud. Eestlane ei lähe alla kahekordse keskmise palga eest palava päikese alla maasikaid korjama, kuid 20 € kilohinnaga maasikaid keegi ei ostaks.

Agu
Agu

nii lihtsalt see arvutamine ka nüüd ei käi ikka. Väga paljud maasikamüüjad saavad vägagi hästi hakkama. Uurike kurat võtaks ennem teemat ikka põhjalikult, kui tulete siia loopima mingeid suvalisi numbreid! Tõepoolest, kaagutavad kaasa mingi ühe mõtetu paanika ülessepuhajaga koos. Kasutage omaenda ajusid ka ikka laiskvorst!!!!!!

Ko & Roona
Ko & Roona

Teema üle arutlemise asemel muutume isiklikuks ja loobime solvanguid? Ei ole ilus…

Agu
Agu

Arutlemise!? Kas te enda kommentaari üldse läbi lugesite? Toote välja arutelu asemel mingid suvalised väljamõeldud numbrid esitases neid nagu faktidena omamata üldse arusaama mismoodi asi tegelikult on. See pole ju mingi arutelu, pealegi pole artiklis mingitest maasikatest sõnagagi mainitud.

mari
mari

Agu, suust tuleb ikka välja see, mis inimese hinge vaevab ja suust läheb sisse see, mida hingele on tarvis. Oled ju kuulnud, et kahte asja siin ilmas ei saa muuta- ilma ja inimesi. Lööd suu inimesel lukku, aga tema sindrinahk mõtleb vaikselt ikka edasi. Kõik õige, mis ütlesid, aga sõna tahaks natuke lihvi saada. Maasikalee..sorry!

Tohoh
Tohoh

Tänapäeva koolidel pole enam aia- ja põllumaadki, et õpilastele suveks katsepeenraid teha. Tegelikult võiks ju olla. Lisaks on lapsed suvel maasikakorjamise ajal koolivaheajal nii, et füüsilise töö tegemise õpetamine jäägu kodude ja investorite poolt asutatud firmade hooleks.

wpDiscuz