Läänemaa metsades käivad tapatalgud

Et ettenähtud küttimismahtu täita, peaksid jahimehed valimatult maha laskma iga kolmanda põdra.

Keskkonnaagentuuri andmeil elas mullu Eestis enne jahihooaja algust üle 17 000 põdra. Neist kolmandik – üle 6000 – langes jahimeeste saagiks. Ka Läänemaal kaotab jahihooajal elu iga kolmas põder. Jahimeeste sõnul on seda ilmselgelt liiga palju ja küttimisnorm on ebainimlikult suur.

Jahimeeste mure räige küttimisnormi pärast jõudis eelmisel sügisel isegi Lääne Elus ilmunud nekroloogi. Mullu septembris meie seast lahkunud Haapsalu jahiseltsi juhi Arvo Kuslapi järelehüüdes meenutasid jahikaaslased, kuidas Kuslap muretses viimase hetkeni, mis saab jahindusest. Kuslapile tundus mõistetamatu, miks hunte lubatakse küttida üha vähem, põtradele määratakse aga räiged, populatsioonile ohtlikud küttimisnormid.

Läänemaal tuli mullu riikliku normi järgi küttida kokku ligi 500 põtra. Maakonna 18 jahiseltsist viis ei suutnud normi täita, sest põtru lihtsalt ei ole või ei pea jahimehed loomade valimatut küttimist õigeks. „Oleksime ehk normi täis saanud, kui oleksime lasknud kõik, keda nägime, aga tagantjärele – jumal tänatud, et ei lasknud,” ütles Lääne Elule Nõva jahiseltsi esimees Kalev Niitlaan.

Nõval ja Riguldis oli jahinorm ligi 20 põtra, lasti kümmekond. Põdrajahi hea tava järgi tuleks põtru lasta valikuliselt – küttida kolmandik pulle, kolmandik lehmi ja kolmandik vasikaid. Ilusaid noori loomi ei lasta. Nii pääsesid Nõval ja Riguldis kuulist noored põdrapullid. „Mõtlesime, et las nad olla, las kasvavad. Olime kokku leppinud, et järglasi saama hakkavat ilusat looma ei lase,” ütles Niitlaan.

Niitlaane sõnul on põtru metsas nii vähe, et ta ei mäleta teist sellist aega. „Olime väljas iga nädalavahetus, käisime ka nädala sees, aga ei saanud kuidagi normi täis,” ütles Niitlaan. Neil vähestel päevadel, mil oli lumi maas, ei olnud isegi jälgi näha. „See-eest hundijälgi on kõik kohad täis,” ütles Niitlaan.

Hundid on jahimeeste sõnul üks põhjus, miks põtru on vähe – murravad vasikad maha. Teine põhjus on üleküttimine. Küttimata jätta aga ei saa, sest siis tuleb maksta trahvi, võib ka jahiõigusest ilma jääda.

Taebla jahiselts pidi mullu küttima üheksa põtra. „Meie saime täis, aga see oli keeruline. Enamik päevi olid nullipäevad,” ütles Taebla jahiseltsi esimees Jarro Mihkelson. Mihkelson mäletab 15 ja 20 põdraga hooaegu, tulevaks hooajaks aga oleks üheksagi liiga palju.

Nende jahiseltside hulk, kes normi ei täida, kasvab. 2018. aastal ei suutnud terves Eestis jahinormi täita 42 jahiseltsi, mullu 89 jahiseltsi. Eesti jahimeeste seltsi ettepanekul tuleks põtrade jahinormi vähendada – kui norm jääb täitmata, siis on see ilmselgelt liiga suur.

Läänemaa jahindusklubi juhi Aarne Taali sõnul on põtru metsas silmnähtavalt vähemaks jäänud, eriti vähe on vasikaid. „Aga metsaomanike surve küttida on peal, sest põdrad hävitavad noorendikke,” ütles Taal. „Nemad arvavad, et põtru on siis parasjagu, kui ühtegi põtra ei näe.”

„Metsaomanikuna ütlen ma, et põtru on alati liiga palju,” ütles erametsaliidu juhatuse liige Einar Pärnpuu Lääne Elule. Noorendikke saab küll kaitsta, aga see on tüütu ja kallis. Pärnpuu on männinoorendike kaitseks ehitanud 25 km pikkuse tara. „Mändi ma ilma tarata ei kasvata üldse. Ja ikka on neli põtra sees,” pahandas Pärnpuu. Põtradele maitseb kõik, mis võrsub – haab, kask, mänd. „Pihustan lambarasvaga, iga puu eraldi käin üle,” ütles Pärnpuu.

RMK peametsaülem Andres Sepp ütles Lääne Elule, et kahjustuste hulk ei ole vähenenud. „Seega ei saa me pooldada jahimeeste ettepanekut vähem küttida,” ütles Sepp.

RMK peab kahjustuste üle arvet, sest jahimeestel, kes küttimisnormi ei täida, tuleb kahju hüvitada. Mullu oli terve Eesti peale hävitatud 23 ha noort metsa – kahju 9200 eurot. Läänemaal hävitasid põdrad Vormsil 3,3 ha, kahju veidi üle 1000 euro.

Võrreldes 2018. aastaga on kahju vähemalt Läänemaal vähenenud. Toona kannatas üle kümne hektari noorendikke.

Soovituse, kui palju võiks üht või teist metslooma küttida, annab keskkonnaagentuur. Koos jahimeeste ja maaomanikega lepitakse kokku normid. „See, et põtru on vähemaks jäänud, ei ole üllatav. Viimased viis-kuus aastat on püütud arvukust alla viia,” ütles zooloog Rauno Veeroja keskkonnaagentuurist. Kui mullu küttisid jahimehed üle 6000 põdra, siis tänavu sügisel võiks norm olla 5000 põtra. Populatsiooni suurus võiks järgnevatel aastatel keskkonnaagentuuri hinnangul jääda 10 000–11 000 isendi kanti.

„Jahimehed muidugi tahaksid rohkem põtru metsa, metsaomanikud vähem,” ütles Veeroja. „Aga asurkonna püsimise mõttes on meil põtru piisavalt, midagi hullu lahti ei ole.”

Põdrajaht

• Põdrajaht kestab 15. septembrist 15. detsembrini.
• Enne eelmise hooaja algust oli Eestis üle 17 000 põdra.
• Kütiti üle 6000 põdra.
• Keskkonnaagentuuri hinnangul asurkond ohus ei ole.
• Kolm aastat tagasi oli Eestis 15 000 põtra, jahihooaja alguseks 20 000.