Novembri lõpus kohtusid sotsiaalkindlustusametis kohalike omavalitsuste esindajad ning sotsiaal- tervishoiu ja hariduse valdkonna , kes osalevad projektis, millega tagatakse erivajadusega lapsele kiirem abi. Uues mudelis pole dubleerivaid hindamisi. Last hindab ühe asutuse spetsialist, kes arutab lapse vajadused teiste valdkondade spetsialistidega otse läbi.
Kohtumisel tegid projekti vedajad ülevaate, kuidas neil vahepeal läinud on, ning arutasid, milliste rõõmude ja muredega on nad põrkunud. Kõik möönsid, et lapsed on tõepoolest rutem abi saanud. Projekti raames töötavad omavalitsused hetkel umbes 60 perega. „Tavalisel seisnevad laste mured selles, et nad vajavad mitme valdkonna tuge. Näiteks on neil käitumis-, tähelepanu- ja keskendumisraskused. Sellisel juhul vajab psühholoogilist tuge nii laps kui ka pere, et oma emotsioonidega toime tulla. Need raskused takistavad lapsel omakorda õppetöös osaleda ning tulla toime eakohaste igapäevatoimingutega,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti erihoolekande talituse juhataja Helen Tähtvere.
Osalejad jagasid muljeid, kuidas on nad uues mudelis korraldanud laste abivajaduste hindamise. Tavaliselt algab töö sellest, et koos lastekaitsetöötajaga vaadatakse läbi kõik dokumendid. Seejärel kohtutakse perega eraldi, misjärel pannakse omavalitsuses paika edasine tegevuskava. Evi Vilgats MTÜst Papaver, kes on nii Kuusalu kui ka Haapsalu partner, sõnas, et teenusmudeli suurim väärtus on sisulised arutelud spetsialistide vahel. Angela Aljas sealt samast lisas, et uue mudeliga hoiavad nad rehabilitatsiooniplaani koostamiselt aega kokku: „See aga ei tähenda, et me läheksime vähem süvitsi või muudaksime töö perega pinnapealsemaks. Saame hoopis alustada tööd kliendiga varem ja säästame bürokraatiat.“
Murekohana tõid osalejad esile kohustuse täita palju dokumente, sest pilootprojekti süsteemid ja vormid ei ühildu alati kõige paremini. Leiti, et seda võiks lihtsustada ja ühtsustada. Keeruliseks peeti ka spetsialistide võrgustiku hoidmist ja aegade kooskõlastamist. Seepeale jagas Aljas positiivset kogemust, kus spetsialistid on terve poolaasta peale planeerinud igasse nädalasse konkreetsed päevad, mil tegelevad hindamisega: „Nii on lihtsam leida aega ka ühisteks ümarlaudadeks või hindamisteks, sest meil on välja pakkuda konkreetsed päevad.“
Alice Juurik, sotsiaalkindlustusameti erihoolekande talituse arendusspetsialist