Politseiamet kaotab Haapsalust merepäästeüksuse

Politsei- ja piirivalveametil (PPA) on plaanis sel aastal likvideerida Haapsalu merepäästeüksus, millega kaob kohalik merevalve, PPA ise jääb plaanist rääkides napisõnaliseks.

„Kas me saame omavahel kokku leppida, et homsesse lehte ei tee mingit uudist selle kohta?” küsis Lääne prefektuuri pressiesindaja Kristi Raidla eile Lääne Elu ajakirjanikult.

Raidla põhjendas oma soovi sellega, et alles täna tutvustavad oma plaane Haapsalu merepäästeüksuse töötajatele PPA juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla, Lääne prefekt Kaido Kõplas ja Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin.

„See on alles plaan ja seda veel arutatakse,” ütles Raidla. Sama ütles Taratuhin.

„Enne otsuste tegemist arutame võimalusi Haapsalu jaoskonnaga ning jätkame kohtumisi vabatahtlike merepäästjatega,” ütles Kohtla Lääne Elule.

Haapsalu vabatahtlike merepäästjate eestvedaja Janno Aseri sõnul on jutte politsei merepäästeüksuse likvideerimisest olnud liikvel juba mõnda aega, kuid nüüdseks on plaanidest saanud konkreetne tegevuskava.

Aser lisas, et PPA ei ole küll otsesõnu öelnud, millal kutselised merepäästjad kaovad, kuid üldisest infost on ta aru saanud, et see juhtub navigatsioonihooaja lõpus ehk oktoobris-novembris.

Haapsalu merepäästeüksuse kadudes jääb lähim kutseline üksus Hiiumaale.

Merevalve kaob

Kohtla ütles, et Haapsalu üksuse kaotamine võeti kaalumisele, sest piirkonnas on tugevad vabatahtlike ühendused ja riik on panustanud nende võimekuse suurendamisse. „Tegemata ei jää midagi,” ütles Taratuhin merepäästeüksuse võimalikust kadumisest rääkides. Samas möönis ta, et võrreldes teiste piirkondadega on Haapsalu merepäästjad kõige rohkem tunde patrullinud ja kui Haapsalus enam üksust ei ole, siis nii sageli ilmselt politseid merel näha ei saa.

Suurima murekohana näebki Aser seda, et vabatahtlikel merepäästjatel pole võimalik kõiki PPA ülesandeid üle võtta – üks, mida vabatahtlikud üle ei võta, ongi merevalve. „Meie võimalused on piiratud, me ei saa asendada politseid,” ütles Aser.

Aseri hinnangul võib olukord merel pärast siinse merevalve kaotamist halveneda ja lõpuks võib töö maht olla suuremgi, kui seni vabatahtlikel ja kutselistel kokku on olnud.

„Kui PPA oli kogu aeg olemas, siis oli olukord kogu aeg kontrolli all,” ütles Aser. Kuigi PPA on lubanud siiakanti rohkem suuri laevu saata, siis neid on kaugele näha ja vajalikul hetkel saavad kahtlase käitumisega inimesed eemale hoida.

Kohtla ütles, et praegu on vabatahtlike ja prefektuuridega arutusel see, kuidas korraldada päästetöödele reageerimine. Kohtla sõnul saab lisaks PPA laevadele kasutada ka veeteede ameti, keskkonnainspektsiooni ja Eesti Lootsi aluseid.

„Haapsalu piirkonnas on merepäästesündmusi aastas kümmekond ning neist enamik on juhtumid, kus lõppenud kütusevaru või tehnilise rikke tõttu vajatakse pukseerimisabi või palutakse abi navigeerimisel. Eluohtlikke mereõnnetusi ei olnud eelmisel aastal ühtegi ning varasematel aastatel on neid olnud kuni kaks,” ütles Kohtla.

Rohkem tööd

Seni on hädasolijaid aidanud PPA ja vabatahtlikud. Edaspidi jääks see vaid Haapsalu ja Vormsi vabatahtlike merepäästjate õlule. „Mida rohkem meid on, seda kiiremini saab abi osutada,” ütles Aser.

Aser ei taha ennustada, palju võib üksuse kaotamisega tööd juurde tulla, sest aastad on erinevad. „Ette ei taha ennustada, aga tööd kindlasti juurde tuleb. See aga ei ole asi, mida me pelgame,” ütles Aser.

Vormsi komandopealik ja vabatahtlik merepäästja Kaido Valm loodab siiski, et Haapsalu üksus jääb alles. „Muidu jääb Haapsalu ja Vormsi ümbruses merepääste nõrgemaks,” ütles Valm.

Valmi sõnul on siiani vabatahtlikel ja kutselistel merepäästjatel koostöö hästi sujunud. Sel suvel neil ühiseid väljakutseid olnud ei ole. „Kui merel on õnnetus, peame mõlemad ühtemoodi tegutsema. Seal ei erine enam midagi,” ütles Valm.

PPA Haapsalu merepäästeüksuses töötab 11 inimest. Neist ühtegi ei ole plaanis koondada, vaid neile pakutakse tööd politsei teistes struktuurides.