4

Karin Streimann: on aeg investeerida tõenduspõhisesse ennetusse

Lääne Elu

info@le.ee

Tervise arengu instituudi nooremteadur Karin Streimann
Tervise arengu instituudi nooremteadur Karin Streimann

Praegu koostatav rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 toob välja, et enam kui pool enneaegse suremuse tõttu kaotatud eluaastatest ja haigestumusest on Eestis põhjustatud riskiteguritest või -käitumisest. Enamik inimestele ja ühiskonnale tervikuna kahjusid kaasa toovatest probleemidest ja käitumisest on ennetatavad. Sellised probleemid on näiteks meeleoluhäired, enesevigastamine, rasvumine, alkoholi, tubakatoodete ja narkootikumide tarvitamine, vägivald ja õigust rikkuv käitumine ning koolikohustuse mittetäitmine.

Tihti pole kehva tervise, riskikäitumise ja vägivalla põhjuseks teadlikkuse puudus või mitte arusaamine ohtudest, vaid kehvad enesejuhtimise, probleemide lahendamise ja emotsioonidega toimetuleku oskused. Samuti halb õhkkond koolis, kodus, lasteaias või töökohal.

Eluga toimetuleku oskused, lapsevanemate vanemlikud oskused, turvalisus, head suhted lasteaias, kodus, koolis ja töökohas, õpetajate oskused laste käitumist suunata, tervislike ning turvaliste valikute kerge kättesaadavus (ja ebatervislike valikute kehv kättesaadavus) on mõned probleemide tekkimist vähendavad tegurid. Tõenduspõhine ennetus tegeleb tegurite pikaaegse ja süsteemse mõjutamisega, kogudes pidevalt andmeid nende kvaliteedi ja mõju kohta inimeste käitumisele.

Kuigi teadmised riskikäitumist suurendavatest ja vähendavatest teguritest on olemas, rakendatakse tulemuslikku ennetustegevust vähe või jõuavad teadmised praktikasse aastaid hiljem. Näiteks võttis enam kui 25 aastat aega, et hakata piirama tubakatoodete kättesaadavust. Pigem tegeletakse probleemidega siis, kui need on juba ilmnenud.

Üks põhjus on raha jaotamine. Majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni OECD 2017. aastal avaldatud raport tõi välja, et haiguste ennetuseks ja tervisedenduseks kulutavad OECD riigid vähem kui 3 protsenti kõigist tervishoiukuludest. Ka analüüsid Eesti kohta näitavad, et rahastus on valdavalt suunatud tagajärgedega tegelemisse. Tähtsam tundub aidata neid, kel on probleemid juba tekkinud, kui hoida ära veel ilmnemata probleeme. Tervishoiukulud aga aina suurenevad, kui ennetusse panustamine ei kasva.

Sama oluline on hinnata, kui suur osa ennetusvaldkonna rahast läheb tõenduspõhiste tegevuste rakendamisse. USAs on leitud, et kuigi mõni osariik suunab teisest kaks korda rohkem raha ennetusse, pole sellest kasu, kui toetatakse teadmata mõjuga tegevusi.

Vajakajäämisi ennetuses suurendavad vähesed teadmised tõenduspõhisest ennetusest. Eestis levib arusaam, et kui meile see tegevus ikka väga meeldib ja võibolla on ka osalejad sellega rahul, siis ilmselt on tegemist tõhusa ja tõenduspõhise asjaga. Samas võivad parimate kavatsustega rakendatud tegevused kahjustada inimeste toimetulekut või tervist. Nii näiteks ei mõjuta endiste tarvitajate kogemuslood laste käitumist või võivad uimastite tarvitamist suurendada. Ekstreemselt negatiivsete tagajärgede näitlikustamine ei aita noortel elus paremini toime tulla ja mittesoovitatavatest valikutest hoiduda. Varasematest uuringutest lähtudes ja probleemide tekkepõhjusi mõjutades saab kahju ära hoida ning panustada ennetusse, mis annab päriselt tulemusi.

Ennetuse eetilised aspektid on Eestis siiani käsitlemata teema. Puuduvad kokkulepitud standardid ennetustegevuste rahastamiseks ja rakendamiseks, mistõttu ennetuse nime all tehakse peaaegu kõike. Enamasti on neist tegevustest osavõtmine kooliõpilastele kohustuslik ning lapsed ja vanemad usaldavad koole ennetustegevuste valikus. Aga kui kool ei tea, milline on tegevuste mõju laste heaolule ja käitumisele ega eelda loengute, teatrietenduste või kogemuslugude jagajatelt tulemuslikkuse või kvaliteedi hindamist, siis kuivõrd eetiline on neid ellu viia?

Karin Streimann

tervise arengu instituudi nooremteadur

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Sass S
Sass S

Paluks sissejuhatuseks kõigile haigekassa kindlustust .

tubli tüdruk
tubli tüdruk

artikli pealkiri on ju see et eesti riik ei suuda enda kodanikele tagada põhiseaduses kehtestataud õigusi ja ei ole selle tagamisest ka huvitatud. Eesti riik ei täida ÜRO keskkonna- ja arengukonverents (mitteametliku nimega Rio konverents (Rio Converence) endale võetud kohustusi. samuti käidi ee teema üle euroopa liiduga liitumisläbirääkimistes https://vm.ee/sites/default/files/content-editors/web-static/351/Yhinemislepingu_seletuskiri.pdf

veel tublim
veel tublim

ametnik ütleb ju ilusti välja selle et eesti riiki pole olemas – sest eesti vabariigi põhiseaduses kehtestataud õiguste tagamine pole eesti riigi ülesanne.

Jaak Uibu D.Sc.
Jaak Uibu D.Sc.
Lp Tanel Kiik ja kõik teised ka! Vaatasin täna (8.augustil) Riigikantselei dokumendiregistrit ja leidsin sealt lõpusirgel Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. Et kunagi oli kogu riigi rahva tervis minu vastutusala, siis tutvusin veidi. Panen siin kirja, mida see 50 lk arengukava ei sisalda: 1. Ei sisalda varasemate arengukavade analüüsi – mis läks paremini ja mispärast. 2. Kuigi kirjutatakse rahvastikust ja meil on tunnistatud rahvastikukriisi, ei leia sealt ei rahvastikukriisi, ei sündimust, ei aborte jne. Kuskil kaaskirjas on küll öeldud, et kava realiseerimisel paraneb demograafiline olukord ja see on kõik. Ei ole öeldud, mispärast see nii peaks juhtuma. Küll on lubatud integreerida… Loe rohkem »
wpDiscuz