Šaakalid rüüstavad Pasilaiul lambakarja

Pärast seda, kui šaakalid murdsid Pasilaiul 20 lammast, andis keskkonnaamet eelmisel reedel Vormsi jahiseltsile loa kiskjaid küttida.

Turvalepa talupidaja ja jooksja Argo Jõesoo viis lambad Vormsi Rumpo poolsaarest lõunasse jäävale Pasilaiule sel kevadel. Algul oli umbes 50 hektari suurusel saarel kõik ilus ja tore, aga varsti hakkas juhtuma. „Iga kord, kui laiule läksin, leidsin paar-kolm lambalaipa,” meenutas Jõesoo.

Võigas vaatepilt

Juuli keskel läks ta laiule koos abilistega, sest viie kuu vanuseks saanud jääratalled tuleb karjast eraldada. Seekord oli pilt juba hullem – surnud ja pooleldi ära söödud ja lagunenud korjuseid oli varasemast rohkem. „Kõige hullem pilt oli see, et üks lammas oli vaagnapiirkonnast lõhki näritud, aga ta veel elas…”
Loomal oli nii palju eluvaimu sees, et esiotsa jooksis ta inimeste eest pakku. Õnnetu saadi siiski kätte ja tema piinad lõpetati.

„See pidigi olema šaakali stiil, et ta ei lähe mitte kõri kallale, vaid hakkab kõige pehmematest kohtadest pihta – seal lambal ju paksu karva pole,” selgitas Jõesoo. „See oli kohutav pilt…”
Talupidaja tundis end väga lööduna. „Mu esimene mõte oli, et ma lõpetan selle asja Pasilaiul ära – ma ei kasvata selleks lambaid, et nendega šaakaleid toita,” selgitas ta.

Eriti küüniline on tema sõnul see, et šaakaleid toidetakse sisuliselt maksumaksja raha eest, sest poollooduslike koosluste taastamise eest maksab riik loomade omanikule toetust.

Jõesoo teatas juhtunust keskkonnaametile ning laiule läks asja uurima ameti ekspert Elle Puurmann, kelle hinnangul on 95protsendilise tõenäosusega tegemist šaakaliga. „Sügisel iseseisvuvad šaakalite kutsikad. Šaakalitel ei ole võimalik enne mere jäätumist Pasilaiult lahkuda, mistõttu on põhjendatud šaakalite küttimine,” sedastas ta.

Nuhtluskiskjad
Kuidas šaakalid Vormsilt Pasilaiule said, ei ole teada. Laid asub saarest umbes kilomeetri kaugusel. Üks oletus on, et kiskjad läksid sinna üle jää ja jäid laiule lõksu.
Vormsi saarel ollakse šaakalitega hädas juba aastaid. Mullu mais anti Vormsi jahiseltsi taotlusel šaakalite laskmiseks eriluba. Toona harvendasid šaakalid nii põhjalikult Ants Strengi mägiveiste karja, et vasikaid jäi alles vaid üks. Rumpo külas võis tihti näha, kuidas šaakalid mitmekaupa taluõuedel lambaid luuravad.

Kui eelmisel aastal oli saarel kümmekond šaakalit, siis Vormsi jahiseltsi esimehe Rein Veitmaa hinnangul pole neid tänavu kütitud isenditest hoolimata vähemaks jäänud. Šaakaleid leidub igas Vormsi otsas, mis tähendab, et vähemalt osal neist on õnnestunud järglasi saada. Sel kevadel tegi Veitmaa taas taotluse eriloa saamiseks, kuid sai eitava vastuse. „Põhjendus oli, et viimasel ajal ei ole šaakalite kahjusid tuvastatud. Aga tundub, et inimesed on paratamatusega juba leppinud ja käega löönud, sest keegi ei vaevu enam kuhugi teatama, kui šaakal kuskil pahandust teeb,” nentis Veitmaa.

Enamasti jõuab info murtud loomadest temani alles siis, kui juhtunust on juba aega mööda läinud. „Sellistele asjadele tuleks kohe reageerida ja mulle kui Vormsi jahiseltsi esimehele teada anda,” rõhutas ta.
Veitmaa on ise sel aastal näinud šaakaleid korduvalt ja mitmes kohas. Suuremõisas liikus talvel näiteks ringi viiepealine kari, kes hiilis ringi lootuses veisekarjast mõni vasikas napsata. „Nad tunnevad ennast nii kindlalt, et tulevad küladesse. Eelmisel nädalal nägi üks meie jahimeestest šaakaleid hommikul poole kaheksa paiku oma õuel,” rääkis Veitmaa.

Jahimeeste sõnul on igas piirkonnas n-ö oma kari, kes on kohalike oludega täpselt kursis: kus on poegimist oodata, mis tõotab kerget saaki. Aga kui nälg majas, võetakse ette ka täiskasvanud lambad.
„Meie jahiseltsi liikmete hinnangul peaks Vormsil olema aastaringne luba šaakaleid küttida,” märkis Veitmaa.

Kui saarel šaakaleid praegu küttida ei tohi, siis Pasilaiule lähevad Vormsi jahiseltsi jahimehed õige pea. „Abiks seegi, kui sealt mõne kätte saab,” nentis Veitmaa.