0

Mihkel Nestor: laenajale peale maksmine ei lahenda Euroopa probleeme

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Euroopas valitseb endiselt negatiivsete intressimäärade ajastu ja selle lõppu on näha raske. Iseasi, kas laenamisele peale makstes saavutatakse soovitud eesmärk inflatsiooni ja majanduskasvu osas, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Lõppeval nädalal lõi laineid uudis, et Eesti riik emiteeris 200 miljoni euro eest negatiivse intressimääraga võlakirjasid.

Miks peab investor laenajale peale maksma?

12-kuulise lunastustähtaja puhul peavad investorid võlakirjade hoidmise eest „peale maksma“ lausa 0,19%. Kõigest paar päeva hiljem püstitas uue „rekordi“ Saksamaa, kes suutis 10-aastase lunastustähtajaga võlakirju müüa koguni intressimääraga -0,24%. Et kogu emissiooni maht ulatus 22 miljardi euroni, siis tähendab see, et kui võlakirja ostjad hoiaksid seda enda käes lunastustähtajani, teeniksid nad selle tehingu pealt kokku kahjumit pea 53 miljoni eurot. Tundub uskumatu? Seejuures märgiti 1,6 kordselt üle, s.t. taolistel tingimustel olid ostjad valmis soetama veelgi suurema koguse võlakirju.

Kuidas on võimalik, et laenu võtmise eest makstakse riigile peale ja kes on sellise võlakirja ostjad? Põhjus peitub tänases keskpankade rahapoliitikas. Kui Eesti inimene kurdab selle üle, et tähtajalisel hoiusel seisva raha eest ei taha pangad sugugi intressi maksta, siis pankade jaoks on olukord veel keerulisem. Nimelt asuvad kommertspankade pangakontod omakorda keskpangas. Euroopa keskpank on aga leidnud, et tänases majanduskeskkonnas peaks pangad olema inflatsiooni ja majanduskasvu ülal hoidmiseks võimalikult motiveeritud raha välja laenama ja „karistab“ pankasid raha hoidmise eest keskpanga kontol koguni -0,4% negatiivse intressiga. Et erinevate kapitali- ja likviidsus­nõuete tõttu ei saa pangad kunagi kogu raha välja laenata, otsitakse võimalusi, kuidas see võimalikult turvaliselt ja kättesaadavalt paigutada. Eesti riigi võlakirja -0,19% intress tundub -0,4% kõrval juba päris ahvatlev.

Ka negatiivset intressi kandva võlakirja pealt võib teenida

Nutikamad investorid on märkinud, et ka negatiivset intressimäära kandva võlakirja ostmisel on sellelt võimalik raha teenida. Seda nimelt olukorras, kui intressimäärad turul peaksid veelgi langema. Näitlikustades – ostes 1000 eurose võlakirja, mille eest riik lubab tagasi maksta 990 eurot, kaotab investor 10 eurot. Edaspidi langevad turul intressimäärad aga veelgi ja järgmise emissiooni käigus lubab riik 1000 eurose võlakirja eest tagasi maksta vaid 980 eurot. Kui investor esimese võlakirja nüüd müüki paneks, siis võiks keegi selle ära osta 1009 euro eest ja võrreldes uue emissiooni tingimustega ikkagi „võita“. Esimene investor teeniks nii aga lausa 9 eurot kasumit.

Tänases majanduskliimas näib taoline stsenaarium üsna tõenäolisena. Euroopa keskpank juhindub rahapoliitika kujundamisel Euroala inflatsioonist, mis piirdus mais kõigest 1,2%ga, kaugel alla seatud 2% eesmärki. Volatiilseid kütuse- ja toiduainehindasid välja jättev baasinflatsioon oli mais vaid 0,8%. Nii on Euroopa Keskpank juba kinnitanud, et on valmis kasutama „kõiki tööriistakastis olevaid vahendeid“, et Euroopa majandust tabanud madalseisu leevendada. Võimalike meetmetena ei ole välistatud ei mullu lõppenud võlakirja ostuprogrammiga jätkamist ega ka edasisi intressimäära alandamisi.

Negatiivne intressimäär Euroopa probleeme ei lahenda

‘Euroala probleemide lahendamine vaid odava laenuraha abil näib siiski aina enam jätkusuutmatuna. Vastupidiselt võib see neid ka hoopis süvendada. Suur osa Euroopast vaevleb täna nõrga tootlikkuse kasvu käes ja soodne laen seda häda ei ravi. Hüppelist kasvu tootlikkuses oodatakse ennekõike alustavatelt ettevõtetelt, kelle finantseerimine käib investorite poolt paigutatud omakapitali, mitte pangalaenude abil. Selles vallas jäävad Euroopa edulood paraku kahvatuks. Küll aitavad soodsad laenu­tingimused elus püsida vanadel aegunud ärimudeliga ettevõtetel.

Kõrgemad intressid võiksid nii mõnedki neist viia pankroti veerele ja koondamisteni, mis jätaks heaoluga harjunud eurooplase vihma kätte. Kahjuks kipub majandusajalugu aga näitama, et uued äriideed tekivad just siis kui inimestel on halb ja ebamugav. Selle asemel eelistab Euroopa täna mugavat stagnatsiooni.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz