0

Kooli lõpumärk – uhkusega rinnas kantud märk

Lääne Elu

info@le.ee

1940. aasta lõpupilt. Foto: erakogu

Eestikeelse gümnaasiumihariduse 100. aastapäeva tähistamisel võisid sajad külalised tutvuda Läänemaa ühisgümnaasiumis haruldaste lõpumärkidega, kirjutab Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna.

Novembri alguses olin palutud perekond Mihklate koju. Nimelt soovis Peeter Mihkla anda kooli muuseumile üle oma ema Ada Laine fotosid, kirjavahetust ja koolimärke. Ada Laine Jürisool õnnestus teise maailmasõja ajal Rootsi põgeneda ja temast sai innukas Eesti taasiseseisvumise toetaja.

Eriti huvitav on aga vilistlase kirjavahetus koolikaaslastega ja fotod kooli sünnipäevade tähistamisest Rootsis. Fotodelt jäi silma, et väliseesti vilistlased paigutasid kooli lõpumärkide kujutised sünnipäevadel alati kesksele kohtale.

Lõpumärk oli auasi. See anti pidulikult üle aktusel, kus abiturientidele lisaks said selle direktor, klassijuhataja ja lemmikõpetajad. Ada Lainega ühel aastal aastal lõpetas kooli vaid 17 õpilast.

Ada Laine lõpumärk paistis kohe eredalt silma. Nimelt on sellel purje kujutis nings punasel emailil kiri „HG” ja „I”. Haridusreformiga oli paar aastat varem Läänemaa ühisgümnaasium kaotatud ja loodud uus kool – Haapsalu gümnaasium. Tollased abituriendid eelistasid olla uue kooli esimene lend, mitte 18. humanitaarlend.

Sellega seoses meenuvad 2014. aastal LÜGi lennunumbrite üle peetud vaidlused, kui uue kooli abituriendid eelistasid samuti olla pigem esimesed, kui järgida väljakujunenud traditsiooni. Nüüd eelistavad lõpetajad auväärsemat lendude loendamist ja nii oli see ka tollases Haapsalu gümnaasiumis. Juba 1943. aasta 21. lennu lõpumärgil on naastud lendude loendamisele alates 1922. aastast. 21. lennu märk on sinise emailiga.

1940. aasta lõpetajate punase emailiga lõpumärk ei olnud kindlasti lõpetajate kommunistliku meelsuse väljendaja, vaid pigem tööõnnetus – märk kavandati ja saadi kätte juba 1939 sügisel ning järgnevaid sündmusi ei osanud rahvuslikult meelestatud noored aimata.

Teine Peeter Mihkla poolt koolile kingitud märk tekitas esialgu segadust. Nimelt on sellel viikingilaeva kujutis ja kiri „LK”. Hiljem selgus, et tegemist on 1934–1937 eksisteerinud Läänemaa keskkooli esimese lennu lõpumärgiga, mis oli annetatud armastatud õpetajale.

Läänemaa keskkool oli põhiharidust pakkuv kool, mis hiljem reorganiseeriti Haapsalu progümnaasiumiks. Märk ise kuulus õpetaja Herta Marie Naglasele (1907–1988), Ada Laine vanemale õele, kes lõpetas LÜGi humanitaarharu 1925. Herta tütretütar on praeguse Läänemaa ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kadri Mitt.

Järgmine märk jõudis minuni samuti juhuslikult. Nimelt ilmus üks Haapsalu progümnaasiumi lõpumärk müüki internetioksjonil, kust omandasin Olaf Pajusoole (1924–1977) 1940. aastal väljastatud lõpumärgi.

Noormehe isa oli Lääne-Saare sõjaringkonna ülem. Teise maailmasõja ajal õnnestus Olafil põgeneda Rootsi ning temast sai edukas insener. Kuidas tema märk koju jõudis, jääb ebaselgeks. Lõpumärk ise meenutab nii värvide kui ka kujunduselemendi – viikingilaeva – poolest eelmist Läänemaa keskkooli märki.

Nii sai ka minust falerist.

Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpumärgid 1922–1938

Praeguseks on enamik Haapsalu lõpumärkidest koondunud kahe faleristi kätte. Indrek Ilomets kogus kokku Hugo Treffneri gümnaasiumi (HTG) lõpumärgid ning vilistlased kinkisid need koolile. Tänu sellele on HTGs kõige terviklikum ühe kooli lõpumärkide kogu Eestis. Läänemaa ühisgümnaasiumi näitust toetas Ilomets fotodega Haapsalu lõpumärkidest.

Ehtekunstnik Tõnu Lauk omab Eesti suurimat koolilõpumärkide kogu. Haapsalu eestikeelse gümnaasiumihariduse sünnipäevaks nõustus ta tooma originaalmärke siinsele koolirahvale uudistamiseks.

Lõpumärgi kavandite autorid olid abiturientidest kunstnikud ja valminud lõpumärgid näitavad noorte kunstimaitset. Märgi reversile graveeriti märgi omaniku nimi või hüüdnimi, esimese kokkutuleku aeg ja mõnikord ka lõpetamise aeg või lennu number.

1922. aastal lõpetanud 1. humanitaarlennu lõpumärk on elegantne ja õhuline, seda rõhutab sinine email. Märgi esiküljele on kantud lõpetamise aasta ja lennu number. Juba esimesel märgil on kajaka kujutis.

1923. aasta lennu märgi välimus on teadmata.

1924. aastal lõpetanud 3. humanitaarlennu märgil on kasutatud Haapsalu linna tollase vapi kujutist, piiskopilinnust koos evangelist Johannest sümboliseeriva kotkaga. Heraldikas on see vast ainulaadne juhtum, kui kotkas on sattunud kajaka küüsi…

Järgmise, 4. lennu märk (1925) püüab eelnevatest eristuda – kajakas ja linnavapp on asendatud hoopis päikesekiirte, raamatu ja piiskopilinnuse vahitorni kujutisega.

1926. aasta kevadel lõpetas esimest korda kaks klassi, 1. reaallend ja 5. humanitaarlend. Reaalklassi õpilased, enamasti noormehed, andsid välja jõulise hõbemärgi „hariduse majaka” ja saaki jahtiva öökulli kujutisega. Öökulli kujutis on Eesti koolimärkidel väga sage element, ent Haapsalus on see ainus kord, kui tarkuse sümbol on leidnud koha lõpumärgil.

Humanitaaridel oli seevastu õhuline märk tiibu sirutava kajakaga, millele on kantud kirjad kullaga. Tegemist oli kalli märgiga, kõik seda osta ei jaksanud. Seetõttu on olemas sama märgi odavam analoog ilma punase emailita, kuldkirjade ja hõbedata. Humanitaarklassi kümne õpilase kohta oli seega olemas lausa kaks märki.

1927 lõpetas LÜGi 6. humanitaarlend ja 2. reaallend. Viimases oli vaid üheksa lõpetajat ja märki ei ole säilinud. Seevastu humanitaaride märk on olemas. Stiililiselt erineb see kõigist varasematest märkidest, teadaolevalt on see esimene märk, millel viikingilaeva ja ühtlasi purje kujutis. Märk ise on võrreldes eelmise humanitaarlennu märgiga robustsem.

1927. aastast sai Läänemaa ühisgümnaasiumist riigikool. 1928. aastal tuli kasutusele LÜGi märk rohelisel taustal kajakaga. Ilmselt on koolis võetud vastu otsus, et kujundus jääb edaspidi samaks. Kindlasti on tegemist Roman Tavasti töökoja märgiga. Sellel ja ka järgnevatel lõpumärkidel on kasutatud erineva rohelise tooniga emaile, mis muudavad ehte visuaalselt ruumilisemaks.

Tõnu Laugu väitel võeti just LÜGi märkidel esimest korda Eestis kasutusele selline emaileerimistehnika. 1928. aasta märgile on kantud lennu number (7) ja suuna tähis (H) ning kooli lühend (LÜG). Reaalharu lõpumärki pole säilinud, ent ilmselt oli see samasugune (lennu number 3 ja täht R). 1929. aasta märgi esiküljel ei ole enam lennu numbrit (see kanti reversile) ja lühendina kasutatakse tähti LG. Tavasti märgid olid väga kvaliteetsed ja kõrgelt hinnatud. Kuni Läänemaa ühisgümnaasiumi reorganiseerimiseni 1938 olid järgnevad lõpumärgid samasugused, ainsaks erinevuseks suuna tähised.

Oma märgid olid ka Läänemaa tööstuskoolil, kusjuures peaaegu iga eriala andis välja oma märgi.

Algselt Haapsalu ühisgümnaasiumiga koolimaja jaganud ja seejärel Uuemõisas paiknenud Läänemaa õpetajate seminari lõpumärk oli aastaid ühesugune, muutus aastaarv ja lennu number.

Kindlasti oli märk olemas LÜGiga kõrvuti tegutsenud Rootsi eraühisgümnaasiumil. Koolidirektor ja õpetajad olid mõlemal koolil samad, ka suur osa õppetööst toimus eesti keeles. Vilistlaste kirjelduse ja joonistuse järgi oli märgil kollane tõrvik sinisel taustal, kirjaga SG. Autor on tänulik igasuguse teabe eest, mis võimaldaks rootsi abiturientide lõpumärgist saada enam infot.

Lõpumärgid keerulistel aegadel 1941–1949

1941. aasta Haapsalu keskkooli ja 1942. aasta Haapsalu gümnaasiumi lõpumärgist puudub siinkirjutajal info. 1943. aasta 21. lennu märk on suuresti 1940. aasta lõpumärgi koopia, peamine erinevus on sinine email punase asemel.
1944. aasta märgil on abituriendid loobunud purje motiivist ja pöördunud tagasi kajaka juurde. Just Saksa okupatsiooni ajal on märk rõhutatult rahvuslik – kasutati sinimustvalget värvikombinatsiooni.

Nõukogude Eesti aegsed lõpumärgid Saksa-aegseid märke alusena kasutada ei saanud, ent suurt revolutsiooni ka ei toimunud. Eeskuju on võetud ilmselgelt LÜGi rohelistest koolimärkidest. Kujutisena on tulnud tagasi kajakas, kooli lühendina kasutatakse tähti HK. 1945. aasta sinise märgi ülemises osas on nn hariduse templi motiiv. 1946. aasta märk on rohelisel emailil, kajakas on stiliseeritum ja tehtud valge emailiga.

1947. aasta märgi hõbekajakas merelainete kohal on viimistletud ülimalt kaunilt. 1948. aasta märgil on kajakas esimest korda märki „hoidmas”. Viikingilaeva kujutis on olnud varem peamiselt põhikooli märkidel. Huvitav on täheldada, et ka veel kolm aastat pärast kooli nime muutmist 1. keskkooliks jätkatakse koolimärgil lühendiga „HK”.

Märgil, mida kandsid ka Siberisse küüditatud abituriendid, oli esimest korda punane viisnurk ja lühend „HIK”. Praegu loetakse kooli vilistlasteks ka õpilasi, kes kooli küüditamise tõttu ei lõpetanud.

Ka 1940. aastal rajatud Lihula keskkoolis (1941–1944 Lihula gümnaasium) hakati andma välja lõpumärke. Omapärane on, et märgi kujundus esialgu märkimisväärselt ei muutunud. Isegi lühend „LG” säilis keskkooli märkidel, küll aga on näiteks 5. lennu (1947) märk esimestest märkidest väiksem.

Ka õpetajate seminar ja tööstuskool jätkasid lõpumärkide väljaandmist.

Koolimärgid 20. sajandi II poolel

1949. aastal Eesti NSVs kooli lõpumärgid kui kodanlik igand keelustati. Ametlikult neid välja ei antud, ent mõnel pool valmistati õpilaste algatusel põrandaaluseid märke. Haapsalust selliseid märke teada ei ole.

Haapsalus kaubeldi luba lõpumärgi saamiseks välja haridusministeeriumist 1955 Ellinor Merima poolt. Taotlust põhjendati õpilaste kultuurialase kasvatustöö tõhustamise vajadusega. Samal ajal sai koolis alguse tantsukursuste traditsioon, seati sisse nn viimase kella aktus.

1956. aastal välja antud nõukogudeaegse märgikavandi autor oli tollane abiturient Räni Kalk (1937–1991), kes oli tuntud vehkleja ja hiljem jurist. Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseumis on kinnitatud märgi kavand 1972. aasta kevadest, 51. lend lõpetas 1973.

Nõukogudeaegne märk ühendas kajaka, purjeka ja viisnurga. Viimast üritati kanda keti varjus, lõigata maha või eemaldada vähemalt punane email. Domineerivad värvid olid valge ja sinine, mis tavapärase tumeda ülikonna taustal tekitas nn keelatud värvikombinatsiooni.

Nõukogudeaegsed märgid ei ole alati identsed. Näiteks 53. lennu märgi kajakal puuduvad tiibu markeerivad jooned, meenutades enam lennukit kui merelindu. Omapärane on tavatult helesinine email ja erakordselt väike viisnurk. 37.–38. lennu lõpumärkidel on taevas sinine. 51.–52. lennu märkidel puudub viisnurgal punane värv. 1989. aastal lõpetanud 67. lennu poolt direktor Vladimir Padamale kingitud lõpumärgil on näha veel üht eripära: HIK on sinisel taustal.

1991. aasta 69. lennu märgilt on kadunud varem kohustuslik viisnurk. Taasiseseisvumiseni jäi veel paar kuud.

Taasiseseisvunud Eestis muutus lõpumärk koolimärgiks ja seejärel vajus tasapisi unustusse. Viimane koolimärk anti välja 1993. aastal. Kuna abituriendid said endale lõpusõrmused, siis otsest vajadust lõpumärgi järele ei tuntud.
Ka Wiedemanni koolis anti välja koolimärki, ent lõpumärgi traditsiooni ei kujunenud.

Aumärkidest anti Haapsalu gümnaasiumis kooli 90. juubeliks 2008. aastal välja kooli aumärk, mille said õpetajad, kes olid töötanud koolis 30 ja enam aastat. Praeguses Läänemaa ühisgümnaasiumis saavad sinilinnu kujutisega aumärgi kooli aukoja liikmed.

Haapsalu koolilõpumärkide traditsioon on pikaajaline ja mäletamist vääriv traditsioon. Eestikeelse gümnaasiumi 100. aastapäeva pidustustel kandsid paljud vilistlased lõpumärki uhkusega rinnas. Ehk tasuks ka tänastel gümnasistidel mõelda traditsiooni taaselustamisele.

Kalle Lõuna, Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz