Eile pärastlõunal Altmõisa puhkemajas toimunud Haapsalu linnavolikogu istungil läks napi häälteenamusega läbi linnavalitsuse eelnõu, millega makstakse Haapsalu kolledžit ümber ehitanud Resteh OÜ-le arvutusvea tõttu saamata jäänud tasu tehtud tööde eest.
Restehi küsitud summa oli 52 999 eurot. Kompromissina lepiti kokku, et summa ei saa olla suurem kui 42 489 eurot ehk konkurendi pakkumises olnud summa samade tööde peale.
Eelnõu poolt hääletas kümme linnavolinikku, vastu oli seitse ja erapooletuks jäi viis volikogu liiget.
Hääletusele eelnes pikk ja kirglik arutelu.
Segadus hanke võitnud Resteh OÜ pakkumuse lõppsummaga tuli ilmsiks alles siis, kui kõik tööd olid juba tehtud ja hakati viimaseid kokkuvõtteid tegema. Süüdlaseks osutus hankedokumentidega kaasas olnud Exceli tabel, mis jättis osad read summeerimata.
„Need tööd on kõik tehtud, kolledž kasutab ruume, oleme töö vastu võtnud ja heaks kiitnud. Linnavalitsuse ettepanek volikogule on lubada selline kokkuleppe sõlmida ja Resteh OÜ-le see summa välja maksta,“ ütles eelnõu ette kandnud aselinna Peeter Vikman.
Linnavolinik Lauri Luik tahtis teada, kas hanke läbiviimisel tehti linna poolt viga.
„Hanke läbiviimisel viga ei tehtud. Seda kinnitas ka töövõtja oma allkirjaga hankelepingus,“ vastas Vikman.
„Sellisel juhul on mul ettepanek, et me võiksime minna selle asjaga kohtusse. Me ei ole praegu pädevad otsustama, kuna me ei tea kõiki asjaolusid,“ pakkus seepeale Luik.
Volikogu liige Urmas Koppe nentis, et nõustub Luigega, kuna tunneb, et talgi volikogu liikmena on otsuse tegemiseks liiga vähe infot selleks, et olukorrale üldse mingi hinnang anda.
„Me ei saa toetada asja, mille kohta meil puudub info. Me ju ei tea näiteks, kas pakkuja eksis inimlikult või ta tegi seda tahtlikult, et hind pakkumises oleks odavam ja ta selle töö kindlasti endale saaks,“ ütles Koppe.
Viimase kahtluse hajutas Vikman. „Pakkuja kasutas oma hinna kujundamiseks hankedokumendis olnud Exceli tabelit, mille omakorda koostas projekteerija. Võib oletada, et ettevõte tahtlikult seda viga ei teinud, et lõpuks nõudega välja tulla.“
Luik leidis, et kui linnavalitsus endal süüd ei näe, ei peaks linn ka tegema üle 40 000 euro suurust väljamakset.
Vikman selgitas, et ettevõte on juba esitanud Haapsalu linna vastu kohtusse hagi ja arutatav eelnõu on sisuliselt kohtueelne kompromisslahendus.
Luik pooldas aga endiselt asja sirgeks vaidlemist kohtus. „Selleks kohtud ju olemas ongi. Me ei tohi sellise toore info pealt oma nõusolekut anda.“
Lisaks ei pidanud ta õigeks, et aselinnapea ei viinud volikogu tekkinud olukorraga kurssi siis, kui see ilmsiks tuli, vaid alles nüüd, pannes linnavolinikud olukorda, kus otsus tuleb langetada üsna kõhutunde pealt.
Linnavolinik Siim Saareväli märkis, et kompromissid on need, mis elu sageli edasi viivad, pealegi pole kellelgi teadmist, mis tulemusega lõppeks linna jaoks kohtuvaidlus ja kui palju see maksma läheb.
Linnasekretär Erko Kalev nentis, et nõude perspektiivikust on tõesti väga raske hinnata.
Volikogu liige Lauri Väli oli mures, et linnavalitsus looks ettevõttele sellistel tingimustel tagant järele lisaraha maksmisega ohtliku pretsedendi. „Tuleb hange, tehakse meelega alapakkumine ja pärast hakkame kohtus igat rida vaidlema.“
Erko Kalev vastas, et igast otsusest võib teha pretsedendi, kuid seekord on mõlemad pooled teinud vigu, mistõttu oleks kompromiss mõistlik valik. „Meie ülesanne on tulevikus selliseid vigu vältida,“ rõhutas ta.
Vikman kinnitas, et selleks on juba samme astutud. „Edaspidi ei lähe Haapsalu linnavalitsusest välja mitte ühtegi sellises formaadis dokumenti, mida saab muuta,“ teatas ta.
Riho Lepp rahandus- ja eelarvekomisjoni esimehena nentis, et on kahetsusväärne, et sellise eelnõuga tegeleda tuleb.
„Aga inimesed ikka eksivad. Rahandus- ja eelarvekomisjon arutas asja väga tuliselt ja leidis, et iga aselinnapea peab oma vastutusalas vastutust kandma, ja me loodame, et ta seda teeb. Lootuses, et linnavalitsus õpib nendest vigadest ja neid rohkem ei tehta – töö on Restehi poolt ju väga kvaliteetselt tehtud – otsustas komisjon ühehäälselt eelnõud toetada, et vältida kohtukulusid, sest linna eelarve on niigi pingeline. Lahendame selle olukorra rahumeelselt ära,“ pani Lepp ette.
Linnavolinike hääletus andis eelnõule napi toetuse.
Eilne oli ühtlasi 2018. aasta viimane Haapsalu linnavolikogu istung.
Fotod: Lemmi Kann
Miks peeti koosolekut Altmõisas? Linnavalitsusel on piisavalt saale, arusaamatu, miks makstakse raha mingi koha rendiks!!!
Tehke mulle selgeks, kuidas on võimalik, et Restehi pakkumine oli poole väiksem, kui järgmisel pakkujal? Kui isegi selle teadmise pealt edasi arutleda, siis pakutud variandi puhul oleks Restehi nõue võinud olla samuti poole väiksem konkurendi hinnast.
Kem oli ka ju:)
Tamak, Aste jne. Krdi kähku needsassi firmad kõik õhtale läinud. Nüüd mingi Restech…või mida iganes.
Kont..5 pluss
Olen ise kinnisvara teemal siin tegev…ja tervel Läänemaal pole mitte ühtegi korterelamut ehitatud peale aastat 1990…
Küll aga lammutatud
25 % korterelamute olukord Haapsalus on lausa eluohtlik nende elanikele…
Ja tuleb siia mingi raudtee..jaaa usumeee me jee
Ainult käsu Taaveti punt lõikab siin kuldrublalisi…
Vaadake paremini neid pilte ja näete seda nn haapsalu eliiti. Alates 2000-st aastast on linnast lahkunud ligi 3 tuhat elanikku, kes oleks võinud vabalt oma kodulinna jäänud. Haapsalu areng on ammu peatunud ja toimub degradeerumine. Võite võrrelda kasvõi seda, kui palju on uusi korterelamuid ehitatud näiteks Paides,Võrus, Viljandis ja Haapsalus. Meie linnas on see ümmargune 0
Vastu olid: Lunev, Luik, Tiik, Koppe, Tserepanov, Ender, Kalm
Erapooletud: Hunt, Väli, Aasvere, Õiglane, Vallimäe
Poolt olid: Lepp, Seppi, Saareväljad, Siir, Moor, Koropets, Meriloo, Saarsoo, Karilaid
Puudusid Tuulberg, Mäesalu ja Schmidt
…sest linna eelarve on niigi pingeline.
Ja Altmõisas koosoleku pidamiseks pappi jagub?
Oh mis hull mõte mul tuli. Miks ehitajale täit summat ei makstud. Kas see 10 tuhat läks… kes teab milleks.
Mida Mati Seppi arvas?
Mati tõstis käe selle poolt, et otsus volikogust läbi läheks.
Matil pole mingit oma arvamus. Ta kardab ju oma tööandjat Suklest.