Tänasel valitsuse istungil kiideti heaks soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu muudatused, millega luuakse senisest mugavamad lahendused soolise palgalõhe analüüsimiseks ja vähendamiseks.
Eelnõu eesmärk on aidata tööandjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Lisaks antakse tööinspektsioonile õigused teha avalikus sektoris järelevalvet võrdse palga põhimõtte järgimise ja rakendamise üle.
„Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud riigipõhistes soovitustes juhitakse tähelepanu Eesti suurele soolisele palgalõhele ning läbipaistmatutele palgasüsteemidele, ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Eelnõuga muudetakse palgasüsteemid läbipaistvamaks, mis on samuti üks Euroopa Komisjoni pakutud lahendustest. Alustame muudatustega esmalt avalikust sektorist, andes ka erasektori tööandjatele võimaluse digilahenduse kasutamiseks ja tööinspektsioonilt nõu saamiseks. Teeme avalikus sektoris kõigepealt oma hoovi korda ja näitame nii eeskuju ka teistele.“
Aastast 2004 on kõigil tööandjatel juba kehtiva õiguse järgi kohustus tagada naiste ja meeste võrdne tasustamine sama või võrdväärse töö eest. Samuti peavad tööandjad edendama soolist võrdõiguslikkust oma organisatsioonis. Järelevalve aitab edaspidi seda kohustust paremini täita.
Palgalõhe automaatseks arvutamiseks töötatakse välja digitaalne tööriist ehk palgalõhe valgusfoor, mis hoiab tööandjate halduskoormuse madala. Palgaandmete soopõhine võrdlus viiakse läbi nende andmete pinnalt, mida tööandjad riigile juba esitavad ning mis on kättesaadavad läbi registrite.
Kui valgusfoor tuvastab organisatsioonis palgalõhe, selgitab tööandja välja palgalõhe põhjused. Kui tööandja ei leia palgalõhele objektiivseid põhjendusi, koostab ta tegevuskava, kus on selgitatud, kuidas ja milliste tegevustega ta oma asutuse palgalõhet vähendama hakkab.
Kogu kirjeldatud protsessi käigus pakub nõustamist ja tuge tööinspektsioon, kuhu arendatakse vastav pädevus.
Eelnõu täpsustab ka tööandjate kohustusi töötajate kohta soopõhiste andmete kogumisel ja töötajate informeerimisel naiste ja meeste võrdõiguslikkusest organisatsioonis. See tähendab sõnaselgelt andmete loetlemist, mille põhjal nii tööandjal endal, tööinspektsioonil ja teistel seaduse täitmist jälgivatel organitel, aga ka töötajatel või nende esindajatel on võimalik hinnata sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise nõude täitmist.
Eelnõu jõustub 2020. aasta 1. juulil.
Palgalõhe palgalõheks aga tegelikult peaks ka tähelepanu pöörama paljude mõtetute ametnike vajaduse üle.Mida rohkem ametnikke seda rohkem bürokraatiat,bürokraatia aga toodab juurde ametnikke kes suurema osa tööajast tegelevad enda vajalikkuse tõestamisega.