Mikk Lõhmus: hariduselu tulevik on kokkulepe

Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Foto: Urmas Lauri

Kuna haridus on iga valla (ja ka linna) lipulaev, on hariduselu tulevik kogukondade jaoks küsimus, mille tähtsust ei saa alahinnata.

Näitavad ju seda ka Lääne Elus ilmunud artiklid, millest osa on üles ehitatud hirmutamistaktikale, teistes on üritatud lahata asju objektiivselt.

Nõva koolist. Lääne-Nigula vallavalitsus on juba märtsis otsustanud, et Nõva kool peab jätkama kogukonnakoolina ning praeguses koolimajas. See seisukoht ei ole muutunud. Eesmärk oli ja on anda kindlus, et koolihariduse andmine Nõval jätkub hoolimata sellest, kui palju on koolis õpilasi. Põhiküsimus on see, kas koolihariduse andmine peab jätkuma ka III kooliastmes (7.–9. klassis) ja see diskussioon seisab veel ees.

Nõva kooli murede aluseks oli ja on õpilaste arvu pessimistlik prognoos – lähima seitsme aasta jooksul on isegi optimistliku prognoosi kohaselt kooli minemas kõige rohkem kuus õpilast. Lootused laste arvu kasvule ei ole aastatega täitunud. Kuna riik annab õpetajate palgaraha ühtsetel alustel vallale kui tervikule ja mitte ei jaga seda koolide kaupa, siis ei oma rahastamise seisukohalt tähtsust ka iga kooli õpilaste arv eraldi võetuna – oluline on volikogu poliitiline kokkulepe, mis mahus Nõva kooli pidada soovitakse.

Nõva õpilaskodust. Eelneva valguses puudub vajadus pidada Nõval õpilaskodu. Õpilaskodu on mõeldud sotsiaalse toimetuleku raskustega perede lastele – kõige kaitsetumale sihtgrupile õpilaste seas, kelle toetamiseks peab koolil olema valmisolek ja võimekus. Ühes vallas ei ole mõistlik rajada mitme õpilaskodu tarvis kallist tugiteenuste süsteemi, sest kõik see nõuab raha. Praegu on Noarootsis olemas piisava suurusega õpilaskodu vajaliku tugipersonali palkamiseks ning teenuste väljaarendamine ühes kohas on otstarbekam. Veel kord – õpilaskodus ei ole ühtegi Lääne-Nigula või Läänemaa last ja selle säilimist ei ole nimetatud ka ühinemislepingus.

Kogukonna kokkulepe. Nõva kooli probleemid on saanud alguse kaugelt enne Nõva valla ühinemist Lääne-Nigulaga. Nõva kogukond pole Nõva kooli tuleviku küsimuses üksmeelel ja see ei mõju kuigi hästi hariduselu arengule Nõval. Kutsun hoolekogu, Nõvalt valitud volikogu liikmeid, kogukonna aktiivseid tegijaid istuma ühiselt laua taha, et kompromissialtilt ja üksteist süüdistamata Nõva hariduse tuleviku osas kaasa rääkida ning eeskätt omakeskis kokkuleppele jõuda. Eeskujuks on näiteks Kullamaa, kus on jõutud üksmeelsele veendumusele, et gümnaasiumi pidamine on piirkonna tuleviku jaoks oluline, või Taebla, kus uue koolimaja ehitamise nimel gümnaasiumist loobuti.

Valla haridusvõrku ei saa arendada ühe kooli põhiselt, nägemata tervikpilti. Meil on kaheksa kooli: Kullamaa keskkool, Taebla kool, Oru kool, Noarootsi kool, Nõva kool, Martna põhikool, Palivere põhikool ja Risti põhikool. Kui Nõva kool kõrvale jätta, siis pole Lääne-Nigula koolide põhiliseks probleemiks õpilaste vähesus. Rahvastikuprognoos näitab, et lähemad seitse-kaheksa aastat on jätkusuutlikud kõik valla koolid – eeldusel, et riigi rahastamise mudel ei muutu.

Lääne-Nigula hariduse suuremaid väljakutseid on, et meie koolides oleksid parimad õpetajad ja koolijuhid, tagatud õpetajate järelkasv, mitmekesine huvitegevus, vajalik õppevara ja hariduse tugiteenused (koolipsühholoog, eripedagoog) ehk hariduse sisuline kvaliteet. Õpetaja ja tugispetsialisti leidmine ja temale väärilise tasu maksmine on kujunemas üheks suuremaks väljakutseks kogu Eestis. Võtmetegevus siin on koostöö – eraldi võttes on koolid liiga väikesed, et kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele täit töökoormust pakkuda. Huvitegevuse korraldamisel väärivad suuremat tähelepanu õpilase jaoks põnevad reaalainete ringid (füüsika, keemia jms), mis võimaldaksid valla põhikoolilõpetajatel edaspidi edukalt kandideerida reaalsuunitlusega gümnaasiumidesse ja oleksid oluliseks lisandväärtuseks praegu juba edukalt toimivatele kultuuriga seotud huviringidele.

Töö kõige sellega toimub juba praegu, näiteks on sügisest kõikides koolides psühholoog. Näeme vaeva, et leida eripedagooge. Korraldamisel on ühine IT riist- ja tarkvara hange parima õppevara tagamiseks.

Üksnes koostööst ja valla abist ei piisa, ka ise tuleb tööd teha. Oluline on iga kooli juhtkonna ja õpetajate tahe ise pingutada ning hoolekogude ja kogukonna oskus seda kõike koolilt positiivses võtmes nõuda. Missugune on kooli maine ja nägu – see on ka iga kogukonna seisukohalt väga tähtis. Mõiste „kooli turundamine” kõlab esmapilgul pisut veidralt, kuid kooli maine võib piirkonda elama asuda soovivale perele olla vaata et kõige olulisem argument.

Selles valguses tuleb kõnealust kooli III astme (7.–9. klass) õpilaste võimalikku piirarvu vaadata pigem kui eesmärki, et ka kool ja kogukond ise pingutaks – nii koolihariduse sisulise kvaliteedi kui ka õpilase nimel. Kui I ja II kooliaste ei paku õpilasele ja vanemale vajalikku, siis viiakse õpilane mujale. Lapsevanemale on kooli valik teadupärast vaba. Koolil, kes pingutab, on ka alati piisavalt õpilasi, et kestma jääda.

15 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
anonüümne
4 aastat tagasi

Näiline valikuvabaduse andmine,kui otsus ammuilma tehtud.
Siiski,vallajuhid ei maksa palka,et neid nii kartma peaks,et “kõik ühel häälel”,see tuleb maksumaksja taskust.

eks ta ole
4 aastat tagasi
Reply to  anonüümne

selles on sul õigus, mitte meie ei teeni vallajuhte vaid nemad meid, mehed peaksid maha istuma ja meelde tuletama, kes neile palka maksab, muidu on ühel päeval nii istekohast kui palgast ilma …

teame
4 aastat tagasi

See kirjutis siin ei- ei tähenda midagi.Tehakse omatahtsi,ei mingit kokkulepet.

&@€&
4 aastat tagasi
Reply to  teame

Selle kirjutise eesmärk on suitsukate tegelikult toimuvale. Kokkulepe my ass, tehtud tagatubades, salaja, neid, keda puudutab, eemale tõrjudes.

nii ongi
4 aastat tagasi

Et see “kokkulepe”ühepoolne ei oleks….

Geograafia
4 aastat tagasi

Valla haridusvõrku ei saa arendada maakaarti mitte vaatamata! Kõik, mida arendatakse, asub Haapsalu maantee ääres ja mida kaugemal sellest, seda rohkem koomale tuleb oma elu tõmmata. See ei ole normaalne ning mingi kokkuleppega ei ole siin mitte midagi tegemist!

Tänud,
4 aastat tagasi
Reply to  Geograafia

valla elu ei saa juppideks lahti võtta. Kõike peaks vaatama komplekselt. Paraku on nii, et kool mõjutab väga kõvasti tervet paikkonna arengut ja eluspüsimist. Mis on nendest paikadest tänaseks saanud, kus pole enam koole ja just 9.kl koole.

To Geograafia
4 aastat tagasi
Reply to  Geograafia

Noarootsi ja Kullamaa asuvad nüüdsest Haapsalu maantee ääres?

sfd
4 aastat tagasi
Reply to  To Geograafia

Justnimelt – sinna ju mingid erilised arendused ei jõua. Pigem kardavad Kullamaa omad oma kooli pärast nähes, mis lammutamine Nõval toimub.

enn
4 aastat tagasi

taebla koolimaja varsti ehitamisel, millal hakatakse lääne-nigula vallas rahulolematule pööblile koonduslaagreid rajama? vastastikuse “kokkuleppe” kohaselt?

Kokkulepe
4 aastat tagasi

klassikaliselt on seda sõna mõistetud kui vastastikust arusaama eri poolte vahel, nõusolekut millegi elluviimisel.
Lääne-Nigula vallas paistab see sõna vähemalt seniajani tähendavat “Lõuad pidada ja edasi teenida!” ükskõik, mida vallavalitsus hetkel teeb või räägib.

usume
4 aastat tagasi

Lõhmus on tõesti mees kelle sõnu tasub uskuda.
Meenutus varasemast – Kui liitumislepingusse läheks sisse, et Nõva kool jätkaks 9-klassilisena, siis pädeks see otsus neli järgmist aastat. „Liitumisleping on täitmiseks,” kinnitas Lõhmus.

ei usu
4 aastat tagasi

Kui kokkulepped tehakse selja taga salaja, siis sellistest kokkulepetest ei ole üldsus huvitatud! Räägite, et kaasata tuleb kogukond, aga tegelikkuses teete ikka selja taga ja salaja. Raske uskuda sõnu, mida siiani ei ole suudetud tegudega kuidagi toetada.

hehh
4 aastat tagasi

kokkulepe nagu hundil ja jänesel – ma söön su ära ja sina pead sellega rahul olema?

tegelikult
4 aastat tagasi
Reply to  hehh

pole asi milleski muus, kui selles, et Suur ja Lõhmus pole mehed , kes suudaksid midagi luua, küll aga lammutada. vaadake nende meeste tegude ajalugu ja siis on selge, kuhu Lääne- Nigula vald liigub. Kiiresti on vaja etteotsa võimekaid mehi, nagu näiteks Pärnpuu, kes on ka soovi avaldanud olla volikogu esimees, vallavanema kohale uus konkurss, kus tuleks mees, kel ka loomise osas midagi ette näidata. Vastasel korral on Lääne- Nigula auku vajunud omavalitsus.