1

Lihulas avati mälestustahvel Aleksander Vahterile

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Lihulas Tallinna mnt 64 omanik Marko Toming eemaldas katte Aleksander Vahteri mälestutahvlilt. Foto Kaire Reiljan

Lihulas täna peetud ajalookonverentsi lõpuks avati Tallinna mnt majal nr 64 mälestustahvel seal kunagi elanud meremehele ja ajalehtede kirjasaatjale Aleksander Vahterile.

Hanila kihelkonnas Mõisakülas 1864. aastal sündinud Aleksander Vahter oli mees, kes oma merereisidel tegi maakerale kaks ringi peale. Lihula mõisas toimunud ajalookonverentsil rääkis Vahterist endine akadeemilise raamatukogu töötaja Mare Luuk, kes on uurinud raamatukokku sattunud Vahteri kirjavahetust.

Vahter lõpetas 1892. aastal Londonis mereinseneride akadeemia ja sõitis 40 aastat mehaanikuna kõigil maailmameredel nii kauba- kui ka sõjalaevadel. Muuhulgas on ta sõitnud Türgi sultani Abdul Hamidi luksusjahil Ertogrur.

Oma reisidelt saatis Vahter, enamasti kodutalu Kinnika nime pseudonüümina kasutades, kaastöid paljudele ajalehtedele, muuhulgas ka Lääne Elule. Lisaks kogus ta reisidel kivimeid, taimi ja muud põnevat Tartu loodusmuuseumi tarvis.

Oma merereiside vahel peatus ta Lihulas Tallinna mnt 64 majas oma õe ja õemehe juures ning samas veetis Vahter ka oma vanaduspõlve. Lihulas pensionipõlve pidades pühendus ta kirjanduslikule tegevusele, luues kirjastuse Kinnika ning andes välja peamiselt filosoofiaalast kirjandust. Aleksander Vahter on maetud Lihula kalmistule.

Tänasest märgib Vahteri elukohta Lihulas mälestustahvel. 1894. aastal ehitatud maja on äsja renoveeritud. Selle omanik Marko Tominga sõnul kulus renoveerimiseks kolm aastat ja alles on püütud hoida nii palju algset kui võimalik.

Toming ütles, et tulevikus on kavas majas avada kohvik, mis Vahteri järgi hakkab kandma Aleksandri kohviku nime. “See saab olema selline kodukohviku moodi kohvik, mis on avatud suvel – kui mitte iga päev, siis vähemalt nädalavahetustel,” rääkis Toming.

Lihula mõisas peetud ajalookonverentsil olid vaatluse all Lihula ja Läänemaa ajaloolised suurkujud.

Ajakirja Looming peatoimetaja ja Karl Ristikivi Seltsi juhatuse esimees Janika Kronberg rääkis Varblast pärit kirjanik Karl Ristikivist.

Ristikivi, kes alguses kogus tuntust lastekirjanikuna ja seejärel oma Tallinna triloogiaga, on enim hinnatud Rootsi pagulasaastatel kirjutatud ajalooliste romaanide poolest. Kronbergi sõnul ei kirjutanud Ristikivi Eesti ajaloost, vaid keskendus erinevalt teistest pagulaskirjanikest Euroopa ajaloole. “Ristikivi on ajalookirjanikuna tänapäevalgi aktuaalne ja väärib lugemist,” ütles Kronberg.

Eesti Spordiajaloo Seltsi esimees Enn Mainla ettekanne oli Varbla kandist pärit Eesti maadluskuulsusest Kristjan Palusalust, kes võitis 1936. aasta Berliini olümpiamängudel Kreeka-Rooma ja vabamaadluses raskekaalus kuldmedali.

Mainla võrdles Palusalu elukäiku teise Eesti maadluskuulsuse Johannes Kotka omaga. Kui esimene neist oli sunnitud õlavigastuse tõttu juba 1930. aastate lõpus suurest spordist varakult loobuma, siis teise maadluskarjäär kujunes pikaks ja edukaks. Ka meeste isiklik elu kulges eri radu pidi.

Kuigi nii Palusalu kui ka Kotkas mobiliseeriti 1941. aastal nõukogude armeesse, siis Palusalu saadeti tööpataljonist põgenemiskatse eest eesliinile. Sealt põgenes ta Soome kaudu tagasi Eestisse. See tõi aga kaasa süüdistuse kodumaa reetmises ja mahalaskmisotsuse, mis küll täide viimata jäi. Oma ebasoovitava tausta tõttu ei lubatud Palusalu ka treeneriametit pidada ning ta töötas ehitusel. Kotkas seevastu oli nõukogude võimu silmis soosingus ja ta sai jätkata oma edukat maadlejakarjääri.

Kahte maadlejat võrrelnud Mainla sõnul näitab see, et rahvas valis just Palusalu 100 Eesti olulisima sportlase seas esikohala, kui Kotkas oli viies, et rahvas armastab rohkem neid, kes oma veendumustele kindlaks jäävad.

Kolmanda suurmehena oli konverentsil kõne all Viljar Ansko, kellest rääkis Kaitseliidu Lääne maleva kauaaegne pealik Aksel Heidemann. Heidemann meenutas Anskot kui mitmekülgset meest, kes lisaks arstitööle joonistas karikatuure ja luuletas, andis välja ajalehte Memento ja represseeritute luuleraamatuid. Ansko kõige nähtavam looming on aga Risti raudteejaamas asuv Lääne-Eesti küüditatute mälestusmärk „Raudteerööpad mäletavad”.

 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Laine Vesker
Laine Vesker

Üks kirjastuses Kinnika välja antud raamat peaks leiduma Hanila muuseumis.

wpDiscuz