Eesti Rahva Muuseum Tartus Raadil. Foto: Arvo Tarmula
Valikukomisjon tegi kultuuriminister Indrek Saarele ettepaneku sõlmida tööleping viieks aastaks Alar Karisega. Vastvalitud juht näeb oma esimese ülesandena teadustöö parendamist ja uute koostöösuhete leidmist.
Alar Karise täpne tööleasumise aeg Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktori ametikohal selgub töölepingu läbirääkimiste käigus. Tema ametiaeg riigikontrolörina lõpeb tuleva aasta kevadel.
Kultuuriministeeriumi kantsler, valikukomisjoni juhtinud Paavo Nõgene ütles, et otsus oli kohalviibinute liikmete seas konsensuslik. Nõgene tunnustas esmalt muuseumi senist juht Tõnis Lukast, kelle juhtimisel avas mullu sügisel uksed ERMi uus hoone, Euroopa üks moodsamaid muuseume. „ERM on teinud suure arenguhüppe. Tõnis Lukase juhtimisel ja koostöös professionaalse kollektiiviga saavutatud valdkondlikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju on märgatud ja tunnustatud, meenutame kasvõi olulisi pressimaid turismisektori edendamise eest. Samas ei saa mööda sellest, mida kogeb külastaja. Püsinäitus „Uurali kaja“ nimetati 2016. aasta Eesti parimaks näituseks,“ loetles Nõgene. Ta lisas, et Alar Karise visioon muuseumi edasisest arengust jäi silma selge ja eesmärgistatuna ning lähtus muuseumi arengukava eesmärkidest.
Alar Karis ütles, et asub tööle sooviga hoida ERMi professionaalset meeskonda ning pakkuda asutusele tervikuna uusi arenguvõimalusi. „Olen juba korduvalt rääkinud teadustegevusest, millel on minu hinnangul kasvuruumi. Selle kõige rakendamine nõuab töövoogude kriitilist ülevaatamist,“ rääkis Karis. Ta toonitas, et tänapäevase muuseumi edu võti on lisaks kõnetavatele näitustele avatus ka laiemas mõttes. „Tartu kui Eesti juhtivaid innovatsioonikeskusi on niisuguse ambitsiooniga muuseumile nagu ERM suurepärane paik. Siin on ülikool, hulk teadusasutusi ja mitu väiksemat muuseumi, kellega koostööd ei saa kunagi olla liiga palju. Seda kõike asun peatselt otsima,“ rääkis Karis.
Alar Karis on sündinud 26. märtsil 1958. Ta on molekulaargeneetik ja arengubioloog, endine Eesti Maaülikooli (2003-2007) ja Tartu Ülikooli rektor (2007-2012). Alates 2013. aastast on ta riigikontrolör.
Karis lõpetas 1981. aastal Eesti Põllumajandusakadeemia, ta on end täiendanud ülikoolide juures Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis. Alates 1999. aastast on Alar Karis Tartu Ülikooli professor. Tema teadustööd on Eesti teadlastest kõige tsiteeritumate hulgas
Alar Karist on austatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Komisjoni kuulusid kultuuriministeeriumi kantsler, komisjoni juht Paavo Nõgene, asekantsler Tarvi Sits, muuseuminõunik Mirjam Rääbis, finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu, SA Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige Sirje Helme, muuseuminõukogu esimees, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juhataja Anton Pärn ning riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.
Siinjuures pole mainitud häbiväärset ERM-i “riigirestorani” pidamist, restorani köögisisustuse nurjunud hankeid, ülikalleid restorani serviise ja sellega kaasnenud maksumaksja raha põletamist. Miks pole avalikustatud Kultuuriministeeriumi poolt ERM-is läbiviidud auditi lõppjäreldusi ja korraldatakse herr Luksele nn “pehme maandumine”. Miks viskus avalike ja välissuhete talituse juht Kaarel Tarand meedias herr Lukase kaitsele artikliga “Eesti Rahva Muuseum on sünnist saadik olnud üdini avalik asi”? Kas on ikka “avalik asi” kui pole seni avalikustatud isegi herr Lukase palganumbrit? Pidavat olema suur “riiklik saladus”.Mis viga nii ERMI-is nn “arenguhüppeid” korraldada, kui rahanumbreid pole vaja lugeda ja seda veel Kultuuriministeeriumi poolt suureks saavutuseks tituleerida. Viimane aeg oli… Loe rohkem »
Milline ebaõiglus. Mul on häbi juurtega läänlase Tõnis Lukase ees kahe läänlase, Tarvi Sitsi ja Anton Pärna, käitumise pärast.