Eesti keskaja ajaloo tippuurija Jüri Kivimäe rääkis Lääne-Eesti koolinoorte esimese ajalookonverentsil muu hulgas alternatiivajaloost. Foto: Arvo Tarmula
„Tõime Jüri Kivimäe esinema, et näidata noortele üht tõelist ajaloolast,“ ütles Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn täna pärast Jüri Kivimäe ettekannet „Miks ajalugu muutub?“.
„Miks te arvate, et kõigile küsimustele on vastused olemas?“ küsis Toronto ülikooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe kuulajatelt. Tema sõnul on ka ajaloo kirjutamises moed, mis tulevad ja lähevad.
Kivimäe rääkis, miks talle ei meeldi laulva revolutsiooni periood, mis paiskas ajalookirjutuse sassi.
„See suur poliitiline pööre mõjutas ajaloo kirjutamist nagu keeristorm. See oli ennenägematu. Rahva huvi ajaloo vastu tõusis haripunkti ja kõigist said lühikese ajaga ajalootundjad, et mitte öelda ajaloolased.
Ühiskonna plahvatusliku demokratiseerimisega pärast laulvat revolutsiooni ja taasiseseisvumist avanes tee ka ajalugude paljususele. Nüüd oli kõigil õigus.“
Eesti taasiseseisvumise ajal muutus ka ajaloolaste ja ajaloouurimise roll – kõigele tuli kiiresti reageerida. „Poliitiline tellimus nõudis mustade ja valgete laikude täitmist,“ rääkis Kivimäe. „Ajaloolased ütlesid: me ei suuda nii kiiresti. Poliitikud nõudsid: meil on vaja ülehomme avaldada lehes, mida te arvate sellest ja teisest küsimusest. Tulemuseks oli, et ajaloolane muutus ajakirjaniku sarnaseks, kellele ei antud aega süvauuringuks. Otsused ei jäänud ootama, mida ajalookirjutus ütleb, sest see oli aja käsk ja nõue.“
Nii nihkus ajalooteaduse roll nihkus tagaplaanile ja ajalugu väljus distsipliini raamest. „Seda pole julgetud välja öelda,“ ütles ajalooprofessor.
„Minult on küsitud, kas eesti ajalugu on kurb ajalugu. No kuidas seda mõõta? Kuidas kirjeldame kurbust?“ küsis Kivimäe. „Mina läksin kooli 1954. aastal, aasta pärast Stalini surma. Traumateooria järgi peaksin olema traumeeritud inimene. Ma ei usu seda,“ ütles ta.
Jüri Kivimäe peamiseks uurimisvaldkonnaks on Liivimaa vanem ajalugu. Lisaks on ta tegelnud ka Eesti 20. sajandi ajaloo küsimustega nagu baltisakslaste ümberasumine, 1944. aasta märtsipommitamine Tallinnas, ajalookirjutuse ja 1905. aasta ajalugu jne. Ta on juhtinud Tallinna linnaarhiivi ning olnud ajalooprofessor Tartu ja Turu ülikoolis. 1999. aastal läks ta juhtima eesti õppetooli Toronto ülikooli, kus töötas tänavu kevadeni.
Tänasel esimesel Lääne-Eesti esimesel koolinoorte ajalookonverentsil esinesid peamiselt gümnaasiuminoored, teemadeks olid näiteks Haapsalu kuurort 19. sajandil ja tänapäeval, Haapsalu kultuuriturism, Läänemaa ühisgümnaasiumi hoonete areng läbi ajaloo jt.
Konverentsi korraldas SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.
Foto: Maarja Kõuts
