Käsitööõpetaja ja sallimeister Siiri Reimann esitles laupäeval Haapsalu pitsikeskuses oma raamatut kolmnurksetest Haapsalu rättidest.
Vastilmunud raamatuse „Siiri rätid” on kogutud 21 kolmnurkse Haapsalu räti mustrit, mis Siiri Reimann loonud viimase kuue aasta jooksul. „2011 hakkasin neid kuduma ja nii neid mustreid vaikselt kuhjus. Lõpuks ütles Anu [Saara kirjastuse käsitööraamatute toimetaja Anu Pink – toim.], et teised tahavad ka,” rääkis Reimann raamatu sünniloost.
Sallimeister ütles, et Haapsalu sall on küll rohkem levinud, kuid kolmnurkset rätti on mugavam kanda. Erinevalt Haapsalu sallist, pole kolmnurkse räti mustreid üleliia palju liikvel.
Reimann ise kuulub nende mustriloojate hulka, kes ei hakka rätti otsast kuduma, vaadates, mis välja tuleb, vaid teeb enne mustri arvutis valmis. „Väga paljud mustrid on kindlale inimesele kootud ja muster sünnibki mõeldes selle inimese peale, kes neid kandma hakkab,” rääkis Siiri Reimann.
Kuduja leiab rätiraamatust nii mustri kui ka üksikasjaliku rätikudumise õpetuse. Sel korral on raamatuga kaasas ka eraldi suured mustrilehed. Anu Pink selgitas mustrilehe vajalikkust sellega, et erinevalt sallist, kus muster kordub, peab rätile lähenema terviklikult.
„Kui me eelmist raamatut tegime, tundus, et peame sellega ka luubi kaasa müüma, sest kolmnurksete rättide tingmärgid on imeväiksed ja kudujad pidid neid enne kuduma hakkamist suuremana paljundama,” rääkis Siiri Reimann.
Kõik „Siiri rättide” raamatus toodud rätimustrid on seda tüüpi, mille puhul servapits kootakse koos rätiga, mitte ei õmmelda hiljem juurde nagu Haapsalu sallide puhul tavaks. Reimann selgitas, et Haapsalus ongi nelinurksete rättide kõrval kootud kolme tüüpi kolmnurkseid, millest üks selline kus äärpits kootakse salliga koos.
Laupäeval esitletud Reimanni raamat on Saara kirjastuse välja antud Haapsalu salli- ja rätimustreid tutvustavate raamatute seas viies. Kui esimesed kaks, „Haapsalu sall” ja „Haapsalu rätt”, on üldised raamatud, kuhu koondatud klassikalisi ja eri meistrite mustreid, siis viimased kolm on meistriraamatud: „Helga Rüütli sallid”, „Aasa sallid” ja nüüd „Siiri rätid”, mis toovad käsitööhuviliseni konkreetse meistri loodud mustrid.
Kõigis seniilmunud raamatutes on püütud leida eri viise, kuidas salle ja rätte väärikalt näidata. Sel korral on piltidega mindud ajas sada või rohkemgi aastat tagasi. „Me ei ole leidnud vanu pilte sellest, kuidas Haapsalu salle kantud on. Sellepärast otsisime vanu postkaarte ja fotosid ning hakkasime neid raamatu tarbeks võimalikult tõetruult järele tegema,” rääkis Siiri Reimann. Nii poseerivadki raamatu must-valgetel piltidel 20. sajandi alguse soenguis ja rõivis daamid-härrad, Siiri Reimanni rätid õlgadel.
Eelmise sajandvahetuse meeleolust oli kantud ka laupäevane raamatuesitlus – seda alates päevakangelase riietusest kuni suupistelaua kujunduse ja seal pakutavate suupisteteni, mis pärinesid 20. sajandi alguse retseptiraamatutest.
Fotod Arvo Tarmula
