Koonga vallavanem Mikk Pikkmets (vasakult), Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld, vallasekterät Ermil Miggur ja vallavanem Varje Ojala-Toos mullu oktoobris Lihula rahvale ühinemislepingut selgitamas. Foto: Urmas Lauri
Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heakas seitsme uue ühendomavalitsuse loomise. Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla ühinemisega tekib uus haldusüksus nimega Lääneranna vald, muudetakse Hanila ja Lihula valla maakondlikku kuuluvust, arvates need Lääne maakonna koosseisust Pärnu maakonna koosseisu.
Määrusega kehtestatakse Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Tori vald. Valla halduskeskus asub Sindi linnas. Teenuskeskused luuakse Are alevikku, Sauga alevikku ja Tori alevikku. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 11 716. Tori valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 914 300 eurot.
Määrusega kehtestatakse ka Audru valla, Paikuse valla ja Pärnu linna ühinemisega uus haldusüksus nimega Pärnu linn. Linnavolikogu ja -valitsus asub Pärnu linnas. Avalikke teenuseid osutatakse osavallakeskustes, mis moodustatakse ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, välja arvatud Pärnu linnas. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 50 420. Pärnu linna moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 2 271 800 eurot.
Määrusega kehtestatakse ka Haaslava valla, Mäksa valla ja Puhja valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Kastre vald. Vallavolikogu ja -valitsus asub Haaslava vallas, Kurepalu külas. Teenuskeskused asuvad Võnnu alevikus ning Melliste või Poka külas. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 5100. Kastre valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks 900 000 eurot.
Kohanimenõukogu on andnud soovituse eelistada moodustuva omavalitsuse nimena Võnnu valla nime, kuna ühinev vald vastab üsna täpselt Võnnu kihelkonna piiridele. Samas märkis kohanimenõukogu, et alternatiivse nimena on aktsepteeritav Kastre valla nime valik. Rahandusministeerium leiab, et kuna kohanimenõukogu ei ole Kastre valla nime ebasobivaks tunnistanud, siis tuleks lähtuda ühinevate omavalitsuste nimesoovist ja määrata uue haldusüksuse nimeks Kastre vald.
Määrusega kehtestatakse ka Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Põhja-Pärnumaa vald. Valla haldus- ja teenuskeskused asuvad Vändra alevis, Pärnu-Jaagupi alevis ja Tootsi alevis. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2016. aasta 27. detsembri seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 8561. Põhja-Pärnumaa valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 200 000 eurot.
Ühtlasi kehtestatakse Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Lääneranna vald. Muudetakse Hanila valla ja Lihula valla maakondlikku kuuluvust arvates need Lääne maakonna koosseisust Pärnu maakonna koosseisu. Vallavolikogu ja -valitsuse juriidiline asukoht on Lihula linn. Teeninduskeskused asuvad Kõmsil, Koongas ja Varblas. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 5602. Lääneranna valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 200 000 eurot.
Kohanimenõukogu leidis, et Lääneranna valla nime puhul on tegemist geograafiliselt määramatu uudisnimega, mida võib kaaluda alternatiivina, kuid eelistatud oleks ajaloolise keskusnimena Lihula vald. Rahandusministeerium leiab, et kuna kohanimenõukogu ei ole Lääneranna nime pidanud ebasobivaks, tuleks lähtuda omavalitsuste soovist ja kinnitada haldusüksuse nimeks Lääneranna.
Määrusega kehtestatakse ka Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Märjamaa vald. Vallavolikogu ja -valitsuse asukohaks on Märjamaa alev. Osavallakogu ja osavalla valitsuse asukohaks on Kivi-Vigala küla. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 7799. Märjamaa valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 955 100 eurot.
Määrusega kehtestatakse ka Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Paide linn. Linnavolikogu ja -valitsuse asukohaks on Paide linn. Teeninduskeskused luuakse Paide linna ja Roosna-Alliku alevikku. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 11 130. Paide linna moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 900 600 eurot.
jaa siis sõidad Koselt paarkend km ja ennäe keset metsi 40 km. praegusest Paidest… algabki …Paide linn DDDDD ja kuulda oli et Pärnut enam linnaks ei hakatagi nim.tule taevas appi,hüüaks üks kunagine president,kuhu me oleme teel,mis neil läänemaa valdadel tuleb nüüd töökohti või mis_
Tule Putin ise appi
https://www.facebook.com/rein.kuresoo/posts/10208449206769289
“Kohanimenõukogu leidis, et Lääneranna valla nime puhul on tegemist geograafiliselt määramatu uudisnimega, mida võib kaaluda alternatiivina, kuid eelistatud oleks ajaloolise keskusnimena Lihula vald. Rahandusministeerium leiab, et kuna kohanimenõukogu ei ole Lääneranna nime pidanud ebasobivaks, tuleks lähtuda omavalitsuste soovist ja kinnitada haldusüksuse nimeks Lääneranna.”
Arusaamatu!
Kõik okle ,et meil sellised juhid on,kes rahvaga ei arvesta võibki varsti nii juhtuda,et ühel hommikul ärkame ja meile òeldakse,et olemegi Peterburi eeslinn.-.Neilt võib kõike oodata,neil pole miski püha.
Kommentaaride hulka vaadates tundub, et erinevalt valitsejatest läheb rahvale ikka korda, mis toimub ja mida tehakse ning teha kavatsetakse.
need, kellel pole kohalikest oludest halli aimugi. Peaasi, et saaks ilkuda. Nagu riigikogulane Andres Ammas ütles, et ainus põhjus Pärnumaale minna on see, et Pärnus on uhkemad kaubanduskeskused. Pole kuulnud sellisest seadusest, et kaupluses võib käia ainult kohaliku maakonna rahvas. Lihtsalt püütakse igasugu solvanutega üksteist üle trumbata. Vastik kuulata ja lugeda.
Nii saab kogu Eesti varsti ajalooks.
“Valitsus otsustas tänasel kabinetiistungil, et maavalitsuste tegevus lõpetatakse 1. jaanuarist 2018. Maavalitsuste kohalikud ülesanded antakse üle omavalitsustele ning riiklikud ülesanded ministeeriumidele ja olemasolevatele ametitele”
See ka siis maakonnad on juba varsti ajalugu, nagu hetkel Kihelkonnad
Elu ja olu muutub meie maal, ei saa ju elada nagu vanasti. Tulevad uued tõmbekeskused ja inimesed rändavad mujale. kes meist teab, mis olid eesti muinasmaakonnad? Kas teatakse veel, kus olid Mõhu, Vaiga ja Nurmekund?
Tundke heameelt sellisest väiksest liitumisest,kordades hullem kui liidetakse kogu se oy eesti vabariik Peterburi eeslinnaks.