0

Vabadussõja relvarahu meenutamisel tsiteeriti Benjamin Franklini ning tunnustati Jaan Poskat

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Haapsalu vabadussammas

Fragment Haapsalu Vabadussambast. Foto: Urmas Lauri

Eile kell 10.30 tähistati Haapsalu Vabadussõja mälestussamba juures Lossiplatsil Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sõnavõtuga esinesid riigihalduse minister Mihhail Korb, riigikogu esimene aseesimees Enn Eesmaa, Kaitseliidu Lääne maleva staabiülem major Jüri Bachman ja piiskop Tiit Salumäe.

„Kunagi pole olnud head sõda ja halba rahu, ütles teadlane ja filosoof Benjamin Franklin, üks Ameerika iseseisvusdeklaratsiooni koostajaist,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb 97 aastat tagasi 3. jaanuaril kell 10.30 kehtima hakanud vaherahu Eesti ja Venemaa vahel. Minister lisas, et Franklini öeldu kehtib ka täna.

„Tahan teile südamele panna, et meie oma riik, rahu ja heaolu, see ei ole iseenesestmõistetav,“ kõneles Korb. „Oma riigi saamiseks nähti palju vaeva, valati verd, higi ja pisaraid, kõige otsesemas mõttes, seetõttu on veel olulisem Eesti riiki hoida ja kaitsta ka tänasel päeval ning tulevikus.“

„Vabadus on väärtus,“ ütles minister. „Tänu sellele oleme me täna ühiskonnas, kus saame ellu viia oma unistusi. Mälestame langenuid ja tähistame rahu.“

„Peaaegu kõige ilusamas eesti keeles kirjutatud luuletuses on sees üks küsimus: „Kas oskame hoida ühte?“,“ lausus riigikogu esimene aseesimees Enn Eesmaa. „See luuletus kirjutati ja küsimus esitati nendel kõledatel nõukohgude aastatel [Paul-Eerik Rummo, „Me hoiame nõnda ühte“ 1964], kui paljudel inimestel hakkas see usk kaduma. Eesti Vabadussaõda tõestas seda esimest korda meie riigi ajaloos ja suuresti kogu maailma, et vajaduse korral on Eesti inimesed võimelised hoidma ühte. Vähe sellest, saavutama praktiliselt võimatut- seisma suurele sõjajõule vastu.“

Eesmaa meenutas, et Vabadussõjas sõdis Eesti poolel ühtekokku 75 00 inimest. „See tähendab kolmekordset Läänemaa tänaste elanike arvu,“ nentis Enn Eesmaa.

„Mõned ütlevad, et praegu elame tõejärgses ühiskonnas,“ arutles Eesmaa oma kõnes. „Julgen sellele vastu vaielda.“ Riigikogu aseesimees nentis, et kuigi tänaseid lehti vaadates tundub, et tõpoolest tänast tähtpäeva, 3. jaanuari, pole olemas. „Langenuid, kellel loodetavasti on igavene rahu, enam ei taheta meenutada,“ tõdes Eesmaa ja lisas, et vastupidi peaks olema, mida rohkem läheb aeg edasi, seda rohkem on vaja maeenutada inimesi, kes andsid oma elu, et Eesti saaks rahus elada.

„Tõde on ju see, et kui poleks olnud Vabadussõdu ja selles saavutatud rahu, polekski meie ühiskonda, vähemalt mitte sellsiena, nagu ta on täna,“ lausus Enn Eesmaa.

Piiskop Tiit Samumäe, kes pühitses 1994. aastal taastatud Haapsalu Vabadusamba, meenutas oma kõnes Jaan Poskat. „Tema on olnud üks meie riigi isadest, tal oli oskus läheneda ja leppida kokku,“ kõneles piiskop. „Kas me võime ka täna Haapsalu inimestena mõelda ja olla pisutki selle väärilised, mida tema, meie väärikas esiisa, on taotlenud ja teinud.“

Piiskop Tiit Salumäe küsis, et kas algaval aastal võiks meie austus rahva ja riigi vastu kasvada. „Et me võiksime olla väärikad Jaan Poska ja kõigi meie riigiisade järeltulijate vastu,“ lausus Salumäe.

Vabadussõda

  • Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval austatakse Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.
  • Vabadussõda algas 28.11.1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. a alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.
  • 402 päeva kestnud võitlus ülekaaluka vastasega lõppeski 3. jaanuaril 1920. aastal, kell 10:30 Eesti täieliku võiduga.
  • Eesti pool kaotas 6275 isikut, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
  • Tavakohaselt helistatakse sel päeval kell 10:30 kirikukellasid ning minutipikkuse seisakuga austatakse Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.

Vt ka: "Galerii: mälestushetked Haapsalu vabadussamba juures"

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz