Portugallased oma kogemustest rääkimas. Foto: Arvo Tarmula
Eelmisel nädalal olid Haapsalus külalised Portugali ja Norra omavalitsustest, et vahetada pagulaste vastuvõtuga seotud kogemusi.
Norra Molde-Romsdali valla haridusosakonna töötajad jagasid oma kogemusi nii pagulaste kui ka kehvemate õpitulemustega inimeste koolitamisel. Norras läbivad sisserännanud kaheaastase programmi, milles on nii kohustuslik keeleõpe kui ka muid uues ühiskonnas sisseelamiseks vajalikke teemasid. Norrakad tunnistasid, et alati ei suju asjad, sest takistuseks võib saada uustulnukate kehv keeleoskus ja haridus: kodumaal omandatud kõrgharidus ei vasta uue elukohariigi standarditele. Nii ei pruugita varem õpitud erialadele uuel kodumaal rakendust leida. Samuti võivad takistuseks saada kultuurilised erinevused.
Läänemaa omavalitsusliidu tegevjuhi Hele Leek-Amburi hinnangul on Norras süsteem hästi korras. „Mulle tundub, et meil on rohkem sarnasust pigem Portugaliga, kus kõik pole nii reguleeritud ja kus peab omavalitsus paljuski ise hakkama saama,” rääkis ta. „Norrakate kogemus on meile väga abiks, sest nende probleemid on meile ka juba tuttavad. Näiteks see, et ette nähtud keeletundide arv on liiga väike, või see, kuidas rollid hägustuvad ja õpetaja peab ühtlasi sotsiaaltöötaja olema,” nimetas Leek-Ambur.
Läänemaa omavalitsusliit sai Erasmus+ fondist ligi 88 000 eurot toetust rahvusvahelise projekti elluviimiseks.
Oleks ka nõus peale maksma, et nad välja saata.
Sain aru et, 88 000 eur-läheb Eestis olevate pagulaste väljasaatmiseks Portugali ja Norrasse. See küll hea uudis nii meile kui pagulastele.