Laps peab juba varakult õppima eristama tõelisust väljamõeldisest, tulema toime vastuolulise informatsiooniga, mõistma ja tõlgendama meediast nähtut jpm. Lastega on vaja rääkida sellest, mida nad kuulevad ja näevad. Laps peab tundma, et tema küsimustele vastatakse ja tal on luba rääkida, kirjutab võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Helen Sööl.
Lapsed võtavad osa kõigest, mida pakub neile uus elektrooniline meedia ja nende teadmised on sageli just meedia vahendatud. Üha enam on vaja lastega rääkida kooli-, kodu- ja tänavavägivallast, mille ajendiks on sageli teleris või internetis nähtud filmide ja saadete sisu.
Hiljuti kirjutaski meile murelik kodanik, kuna tema laps oli sattunud internetis naistevastast vägivalda kujutava reklaami peale ning küsis selle kohta selgitust. Vanemana ei pruugi sul olla kõiki vastuseid, aga ole valmis last kuulama.
Vanemad saavad aidata lastel maailma (ja teleseriaale) mõista
Dialoog lapse ja vanema vahel aitab lastel oma tunnetest paremini aru saada. Kui vanemad lapsega avameelselt räägivad ning omavahelistes teemades pole tabusid, kasvavad lastest palju enesekindlamad isiksused.
Oluline on, et laps saaks tunda kõiki tundeid, mis nähtuga kaasnevad – ärevust, kurbust, hirmu jne. Mida väiksem on laps, seda rohkem on tal vaja kinnitust, et vanem on kõikvõimas ja suudab teda kaitsta igas olukorras. Lapsele saab seda kinnitada näiteks füüsilise läheduse ja õhtuste kindlate rutiinide kaudu. Ühised arusaamad sünnivad läbi usalduse ja aitavad kaasa väärtuste loomisele. Väiksemate laste puhul on hea jälgida ka lapse mängu, sest tihtipeale püüab laps asju enda jaoks mõtestada läbi mängu.
Eelkooliealised lapsed vajavad teistsugust lähenemist kui vanemad lapsed, sest nende kognitiivne taju ja eesmärgid meediatarbimisel on erinevad. Oskused nagu sündmuste järjestamine ja ühendamine, taustateadmiste kasutamine ja sidumine on eelkooliealise lapse jaoks keerulised. Seepärast nõuavad laste vaadatavad teleseriaalid või internetilehed täiskasvanute tähelepanu ning täiendavaid selgitusi ka eetilise arengu seisukohalt. Lapsevanem peab aitama mõtestada seriaali või multika lemmiktegelaste käitumist, aga ka vahepeal kõlavaid reklaame, suhestades seda reaalse maailma ja sotsiaalselt sobiva käitumisega.
Ole valmis last kuulama
Lapsel on peaaegu alati küsimusi ja tähelepanekuid, mida ta tahaks täiskasvanuga jagada ning selleks peaks tal ka võimalus olema. See, kuidas vanemad maailma näevad, hindavad ja sellega toime tulevad, peegeldub ka laste maailmanägemuses, inimpildis ja analüüsivõimes. Mida väärtustavad ja vaatavad vanemad, seda vaatavad ja väärtustavad ka lapsed.
Küsi lapselt, kuidas talle nähtu-kuuldu tundub, mida ta sellest arvab, mis teda häirib, pahandab, hirmutab jne. Hea on arendada vestlust mõnusas atmosfääris, näiteks teetassi taga – tehes seda eakohaselt ja last tunnustades. Pea meeles, et laps tunneb ära, kui täiskasvanu on ehe ja siiralt huvitatud lapse aitamisest ja selgituste andmisest.
Helen Sööl, võrdsuspoliitikate osakonna nõunik, pereterapeut
Artikkel ilmus algselt Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka last! 01.11.2016.