Süvenemata valimiseelse õhustiku hädadesse ja tulemuste võimalikku manipuleerimisse (mis sai toimuda vähesel, mitte suurel määral), toon esile nende valimiste kolm õppetundi, mis on üldisema sisuga kui ühe maa kogemus, kirjutab Vabaerakonna esimees Andres Herkel (pildil).
Tulemused on suurtes piirides näha ka enne teist vooru. Valimiste proportsionaalse osa võitis suurelt Georgia Unistus (48,7%). Rahvuslik Liikumine (27,1%) kinnitas end tugevuselt teise parteina, ehkki nende välja lülitamiseks tegi Unistus kõik, mis võimalik. Kolmandana sai üle künnise Patriootide Allianss (5,0%) – uus tundmatu suurus, väidetavalt peamiselt Türgi-vastane ja ksenofoobiline. Tuntud suurused jäid alla künnise, kõige lähemale jõudsid Vabad Demokraadid (4,6%). Vt. http://agenda.ge/maps/election2016/# Nende protsentide alusel jagatakse 77 kohta 150-liikmelises parlamendis.
73 mandaati jagatakse ühemandaadilistes ringkondades. 20 mandaati on Unistusel juba käes ning 51-s ringkonnas tuleb teine voor kahe enim hääli saanu vahel, sest võiduks on vaja saada enamushääled. Eeldatakse, et Unistus saab veel üle neljakümne mandaadi.
Süvenemata valimiseelse õhustiku hädadesse ja tulemuste võimalikku manipuleerimisse (mis sai toimuda vähesel, mitte suurel määral), toon esile nende valimiste kolm õppetundi, mis on üldisema sisuga kui ühe maa kogemus.
Majoritaarne süsteem tekitab kallutatud jõu
Selline valimissüsteem, kus ühel sedelil antakse hääl suletud nimekirjadele ja teisel sedelil valitakse majoritaarselt üks kandidaat, juurdus N. Liidu kokkuvarisemisel paljudes nn. uutes riikides. Nüüdseks on seda siin ja seal muudetud, kuid Georgia praegune süsteem on omataoliste seas tüüpiline.
Nagu praegune pilt näitab, viib valimiste majoritaarne osa laeva ühele küljele kaldu. See tekitab tugevalt domineeriva jõu, keda demokraatlike valimiste teel polegi võimalik võimult eemaldada.
Omal ajal suutsid sellist süsteemi päriselt vältida vaid Eesti ja Läti. Meie süsteemi võib keerukuse pärast kritiseerida, kuid see, et üks hääl antakse korraga isikule ja nimekirjale, on geniaalselt lihtne. Keerukas on mandaatide jagamine vähem hääli saanud kandidaatide vahel. See põhjustab võõrandumist, kuid mitte siiski diktatuurialgeid.
Väikesed süüakse suurte kiskjate vahel ära
Võib vaielda selle üle, kas Unistus aitas Georgias Patriootide Alliansile varjatult kaasa või mida Euroopa mõistes paremäärmusliku jõu pildile tulek tähendab. Oluline halb on see, et kahe suure vahel tasakaalukamaid teid otsinud parteid kõrbesid. Eeskätt endise kaitseministri Irakli Alasania vabad demokraadid ja parlamendispiikri Davit Usupašvili vabariiklased.
Käies Georgias kolme aasta eest, kui Unistuse võimuvertikaal oli veel noor, kinnitasid nii vabariiklased kui vabad demokraadid, et kaheparteisüsteemi ei tule. Nad tõesti ei sulandunud oma suure koalitsiooniliitlase hõlma alla. Paraku aga jäi jõudu väheks, et ise poliitikas jätkata.
Nüüd muutub Georgia Unistuse võimufilosoofia ühekülgsemaks, ajupotentsiaali jääb vähemaks, aga arrogantsust tuleb pigem juurde.
Suured Tüürimehed osaku lahkuda
Rahvuslikul Liikumisel võinuks valimistel paremini minna, kui Saakašvili vari poleks nende peale langenud. Kampaania viimastel päevadel saatis ta videotervituse, seda näidati suurel rahvakogunemisel Tbilisis ja see tekitas suurt vastukaja. See oli viga, sest Saakašvili toetajad hääletavad nagunii Rahvuslikku Liikumist, aga kõhklevaid valijaid peletas ekspresidendi jõuline sekkumine pigem eemale.
Nüüd on Rahvuslikus Liikumises meeleolusid, mis kutsuvad ühemandaadiliste ringkondade teist vooru või isegi parlamenditööd tervikuna boikoteerima. Radikaalsuse taga on Saakašvili kompromissitu kuju. Liikumisele tuleks kasuks, kui nad suudaksid oma kunagise liidri varjust välja tulla ning ta ei sekkuks.
Ligilähedaselt sama olukord on Georgia Unistuse ja Bidzina Ivanišviliga. Ta oli lühikest aega peaminister, tõmbus siis kõrvale, kuid kõik teavad, et just tema on hall kardinal Unistuse selja taga. Selline olukord muudab võimupartei juhtimise hägusaks ning ei lase uutel tegijatel iseseisvuda.
***
Praegu vastasseis jätkub. Valitsuse reformivõimekus on enam kui küsitav, see-eest on võimekust Rahvusliku Liikumise tegelaste tagakiusamiseks. Pikemas vaates aitab olukorda muuta tugeva uue jõu teke Georgia poliitikas.