0

Traagilise mereõnnetuse asjaolud on endiselt segased

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

piirivalvekaater. Foto PPA

Täna avaldas politsei läinud teisipäeval kahe piirivalvuri hukkumisega lõppenud mereõnnetuse uurimise tulemused, uurimine näitab, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga.

Lääne prefekt Kaido Kõplas tõdes, et kuigi aluse teekonda salvestava kaardiplotteri ja patrullil kaasas olnud käsiraadiosaatja signaalide põhjal on taastatud paadi liikumine merel, siis seda, miks ja kuidas mehed vette kukkusid, teada ei ole. „Oleme realistid, võib juhtuda, et me ei saagi seda kunagi teada,” ütles prefekt.   

Kõplas rõhutas, et uurimise puhul pole tegemist kuriteo uurimise, vaid õnnetuse faktide väljaselgitamisega. „Kuritegu, kus mingi teine alus oleks lähedal olnud ja keegi kallale tunginud, on välistatud,” ütles prefekt. Välistatud on ka meeste omavaheline tüli või kaklus, samuti terviserike. 

28. juuni õhtu sündmusi taastades on teada, et politsei merepäästerühma liikmed Renee Kark ja Tarmo Kammer olid ennelõunal patrullinud maismaal ja patrullilehel kirja pandud, et õhtul on neil plaan minna merepatrulli.   

Lõuna paiku kontrolliti varustust ja see on Renee Karki poolt korrektselt dokumenteeritud. Kl 17 asusid mehed merel patrullima. Tõenäoliselt oli paadi roolis Kammer, kes on kogemustega merepiirivalvur.

 Merepatrullis jõuti kontrollida nelja alust, mille meeskondi on politsei ka küsitlenud. Meeskondade kinnitusel nad midagi kahtlast ei märganud, kõik oli väga viisakas, politseinikud tundsid huvi kui suur on meeskond ja uuriti ka päästevarustuse kohta. Viimasena kl 18.20 kontrolliti Rootsi jahti, kellest mindi lahku sõbralikult ja isegi nalja visates.

Pärast seda on patrullpaat eemale sõitnud 4-5 sõlmese patrullikiirusega põhja suunas. Kella 18.39 paiku on paat teinud vasakule tagasipöörde, kiirendanud maksimumkiiruse 29 sõlmeni ja sõitnud nii umbes 650 meetrit.

Umbes kl 18.41 on paat teinud täiskiirusel parempöörde ja pärast seda jäänud kohapeale tiirutama. Kl 19.13 märkas juhuslik möödasõitja täiskiirusel kohapeal tiirutavat paati ja kl 19.45 leiti sealt lähedalt Tarmo Kammeri surnukeha. Renee Karki surnukeha leidis politseialuse Valve operatiivpaat kl 20.05 

Kõplase sõnul on oletatav õnnetuse aeg kl 18.38 kuni 18.40 ja 30 sekundit, sest siis lakkas Renee Karki taskus olnud raadiojaam koordinaate edastamast. Sündmuskohal oli vesi 2,5-3 meetrit sügav ning veetemperatuur 50 cm sügavusel 19 kraadi.

Esialgsel andmetel olid mehed kukkudes olid mehed elus ja surm saabus kiiresti – viie minuti jooksul. Ekspertiisi tulemus näitab, et mehed olid kained ega olnud tarvitanud narkootilisi aineid, samuti polnud kummalgi terviseriket.

Vigastusi, mis viidanuks kaklusele, hukkunud politseinikel polnud, küll aga oli mõlemal otsa ees sarnane muhk ning Kammeril küünarnukk marraskil. Marrastus võis tekkida vette kukkumisel.

Renee Karkil oli seljas päästevest, mis polnud avatud, Tarmo Kammeri vest oli avatud.  

Paadi ülevaatusel sellel kahjustusi ega vigastusi ei leitud. Murdunud on paadi ahtris olnud lipumast, mis võis murduda kui üks meestest üle selle vette kukkus.

Mis aga vettekukkumise võis põhjustada, kas mehed kukkusid koos või eri aegadel, on selgusetu.

Nii paadile kui päästevestidele on tehtud esilagne vaatlus, mille järgi vestid olid töökorras. Põhjalikum ekspertiis, mis selgitaks välja, kas õnnetuse võis põhjustada mootori või rooli rike või kas Renee Kark püüdis päästevesti avada ja see mingil põhjuse ei avanenud, ootab ees. Kõplase sõnul Eestis neid ekspertiise ei tehta, mistõttu siinjuures palutakse välismaiste koostööpartnerite abi. Need ekspertiisi tulemused võtavad aega ja ilmselt uut infot enne suve lõppu oodata ei ole. 

Kaido Kõlpas lisas, et politsei püüab välismaiste partnerite abiga teha kompleksekspertiisi, kus püütakse taastada paadi sõidutrajektoor, arvestades ka õnnetusõhtule võimalikult ligilähedasi tingimusi nagu tuule kiirus, hoovused jms.   

Pärast õnnetust on räägitud reeglite rikkumisest, sest paadi turvalüliti tross polnud kinnitatud paadijuhi käe ümber. Trossi kinnitamine käe ümber taganuks selle, et kui paadijuht roolist eemaldub, seiskub ka paat. Kaido Kõplase sõnul polnud antud juhul tegemist reeglite rikkumisega, sest politseiprotokoll patrullimisel turvanööri kinnitamist ei nõua.

 

 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ivar
Ivar

Kes ikkagi seletab – päästevest oli aktiveeritud, aga inimene uppus?

seletus
seletus

Alles paar nädalat tagasi tutvustas TV-s üks mees Anu Välba saates (täpsemad andmed ei meenu, sest nägin saadet juhuslikult) erinevaid päästeveste. Et kaela ümbritsev, käsitsi aktiveeritav vest sind päästaks, peab selle rihm ka jalge vahelt korralikult pingutatud olema nagu langevarjuritel. Tootja eeldab ilmselt, et teed seda vahetult enne vette hüppamist. Kui rihm pingutatud pole, ja sa ise oled ootamatust vettekukkumisest oimetu, vajub su pea aga täispuhutud rõngas suhtes liiga sügavale ning võid vett kopsu tõmmata. Siis päästaks sind vaid kiire abi vetelpäästjalt.

sorts
sorts

mis juhtus merel, jääb merele

kippar ad 2006
merel ad 1992

IRWQ
IRWQ

Lihtne – toimub kinnimätsimine . Ja seda lihtsalt kahel põhjusel – tuvastades reeglite räige rikkumise hakkaksid ametimehed kohtadelt lendama ja ka soovitakse omade peredele hüvitisi maksta – sest kui oleks tegu reeglite rikkumisega , siis raha ei makstaks – omade jopede diil läks käiku

juss
juss

kommi ikka oma nime all, ära mölise niisama! jobu!

loogiline
loogiline
Pole kõige meeldivam sellise õnnetuse üle teoritiseerida, aga.. Tegelikult tundub koos meedias avaldatud õnnetuse liikumistrajektoori skeemiga kõik loogiline. Võimalik, et Renee liikus kiirendamise hetkel paadi vöörist ahtrisse ja ametnikud kukkusid kuidagi peadpidi kokku. Selle tagajärjel lendas esimene ahtrist üle reelingu (murdunud lipumast). Avaldatud skeem näitab ka seda, et ~18.40 oli paat selles kohas, kust hiljem Renee leiti. Mis põhjusel paat edasi sõitis, kas võttis teisel ametnikul reageerimine aega vms, ei tea. Küll aga leiti Kammer võrdlemisi viimase pöörde vahetust lähedusest, mis viitab, et pööre oli siiski inimese tehtud, mitte ei teinud paat seda ise. Vaid pööre tehti hetkel, kui ametnik… Loe rohkem »
Unesnôiduja
Unesnôiduja

“Kella 18.39 paiku on paat teinud vasakule tagasipöörde, kiirendanud maksimumkiiruse 29 sõlmeni ja sõitnud nii umbes 650 meetrit. Umbes kl 18.41 on paat teinud täiskiirusel parempöörde ja pärast seda jäänud kohapeale tiirutama. Kõplase sõnul on oletatav õnnetuse aeg kl 18.38 kuni 18.40 ja 30 sekundit, sest siis lakkas Renee Karki taskus olnud raadiojaam koordinaate edastamast.”

Huvitav, et paat tegi peale oletatavat ônnetuse aega ISE täiskiirusel järsu pöörde paremale? Segane on lugu ka tagasipöördega ja kiirendusega 29 sôlmeni kell 18.39 kui ônnetus vôis juba toimuda minuti vôrra varem? Miski siin ei klapi nende kellaaegadega.

Vanamees
Vanamees

Sellest padist väljakukkuda on terne kunst,seal ka reeling ääres.Seal ikka inimlik rumalus,eksimus reeglite vastu.

Tont
Tont

Päris nõus sinuga..Olen ise ka 40 aastat merel käinud.

väga kummaline...
väga kummaline...

kukkudes olid mehed elus, kuid surm saabus 5 minuti jooksul. Niisama poleks nad ju ära uppunud, kuna päästevestid seljas. Ju siis see 54 km/h tehtav järsk kurv viskas mehed inertsist paadist välja. Sellise kiiruse pealt pea ees vette tähendab, et ilmselt ei sukeldu pea ees kohe vee alla, vaid toimub veega nn. laupkokkuõrge, mis võib lüüa uimaseks (meelemärkusetuks). Võis siis löödi eelnevalt pead vastu paati uimaseks. Ekspertiis ikka tegi kindlaks, millise esemega kokkupuutest olid meestel tekkinud otsaette muhud?

wpDiscuz