3

Traagiliselt hukkunud piirivalvuritel võisid olla ohutusreeglid täitmata

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

hukkuunud piirivalvurid

Hukkunud piirivalvurite mälestuseks põlesid Haapsalu politseijaoskonnas kolmapäeva hommikul leinaküünlad. Foto: Arvo Tarmula

Teisipäeva õhtul juhtus Haapsalu lähistel mereõnnetus, kus uppus kaks patrullis olnud piirivalvurit.

Kolmapäeva hommik algas leinaseisakuga Haapsalu politseimajas ja piirivalvekordonis, kust Tarmo Kammer (sünd 1962) ja Renee Kark (1972) teisipäeva õhtul kell 17 tavapärasesse patrulli läksid. Tagasi nad sealt enam ei tulnud. Kordoni ees on lipp pooles vardas ja politseiautodel leinalindid. Kai ääres ulbib täispuhutav asenduspaat. See paat, millega eelmisel õhtul õnnetus juhtus, on viidud Pärnusse ekspertiisi. Piirivalvekordoni ümber liikuvad politseinikud on vaiksed ja mõtlikud.

„Head mehed olid,” ütleb üks. Sama, küll ühes, küll teises sõnastuses, kõlab ikka ja jälle. Seda, mis tegelikult juhtus, ei oska keegi öelda, isegi mitte arvata. Hukkunud kolleegide kohta leidub vaid kiidusõnu: kogenud, tööle pühendunud mehed, viinaviga ei olnud. Nad olid kaua koos töötanud ja tundsid teineteist hästi.

Traagilist õnnetust kajastama sõitis eile Haapsallu peaaegu kogu Eesti press, sh kõik kolm telekanalit. Haapsalu politseijaoskonnas andis eile hommikul pressikonverentsi politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, kes alustas kaastundeavaldusega oma kolleegidele ja hukkunute lähedastele. „Oleme kaotanud head piirivalvurid. Oleme sügavas leinas,” ütles Vaher. Seejärel andis Vaher ülevaate juhtunust, nii palju kui selleks ajaks oli teada. „Palju on lahtist. Me ei tea kõiki detaile,” märkis Vaher.

Patrullmeeskonna teekond kordoni kailt õnnetuspaika on kaardistatud. Et aga algatatud on kriminaalmenetlus, siis seda ei avalikustata. Paadi leidis teisipäeva õhtul kell 19.15 Voosi kurgust paari kilomeetri kauguselt kaldast haapsallane, kes andis sellest teada merevalvekeskusele. Paadi mootor töötas ja paat tiirutas ühe koha peal ümber oma telje. Pardal kedagi ei olnud. Kell 19.45 leidis haapsallane paadi lähedalt veest esimese hukkunu, teise hukkunu leidis Einbi liivade juurest veest piirivalveameti laev Valve 20 minutit hiljem.

Paat oli vigastusteta, vigastusteta olid ka surnukehad. Hädaabikutset või muud informatsiooni enne õnnetust Kammerilt ja Karkilt ei tulnud. Ka ei olnud piirkonnas sel ajal ühtegi muud väljakutset. Ilm oli ilus, meri sile ja tuuletu, nähtavus hea. Vee sügavus õnnetuspaigas on kolm meetrit.

Meestel olid seljas poolautomaatsed päästevestid, ühel meestest oli vest avanenud, teisel mitte. Poolautomaatne vest tuleb nööri sikutades ise avada, see ei täitu õhuga iseenesest. Poolautomaatseid veste kasutab politsei sellepärast, et automaatsed võivad avaneda ka juhul, kui näiteks lahtises kaatris suurem laine üle pea lööb.

Kammer ja Kark olid pärast mereleminekut asunud patrullima. Viimasena, kell 18.20 kontrollisid nad jahti, mis ei olnud Eesti alus. Jaht ja selle meeskond on teada, kuid eile hommikuks ei olnud pardalolnuid veel küsitletud.

„Kell 18.20 olid piirivalvurid töövõimelised ja elus,” ütles Elmar Vaher. 55 minuti pärast leiti nad juba hukkununa, ja päästjad leidsid vees pöörleva paadi. Pealtnägija sõnul meenutas suurel kiirusel ringe tegev alus hullunud, ettearvamatu käitumisega looma.

Pöörlevat paati püüti aeglustada vastulainet tekitades ja mitu korda peatada. „Et pöörlemiskiirus oli väga suur, otsustasime, et ohutuse mõttes ei ole mõistlik seda peatada,” ütles Vaher. Paat pöörles vees ligi tund aega, kuni 90-liitrisest paagist kütus otsa sai. Veidi enne südaööd jõuti õnnetusse sattunud alusega sadamasse.

Et säästa hukkunute kolleege, telliti päästeoperatsioonile appi lisajõude Pärnust. Nendega, kes tundsid hukkunuid lähedalt, tuli vestlema kaplan.

Vaheri sõnul on piirivalvepaat ehitatud nii, et sellest lihtsalt niisama kogemata välja kukkuda ei ole võimalik. „See on uurimise küsimus, mis juhtus õigel ajal õiges kohas õiget tööd teinud meestega,” ütles Vaher.

Töös on mitu versiooni, mis võis meestega juhtuda. Eile hommikul pidas Vaher kõige tõenäolisemaks, et ühel piirivalvuril tekkis terviserike, ta kukkus vette ja teine läks talle appi. Et paat tiirles ümber oma telje, ei pääsenud vette kukkunud mehed enam paati tagasi. Veetemperatuur oli 14 kraadi, sellises vees tekib alajahtumine tunni ajaga.

„Vastuse, kas oli terviserike, annab kohtuarstlik ekspertiis,” sõnas Vaher.

Välistatud pole ka see, et oma tööd hästi teinud piirivalvurid olid kellelelgi pinnuks silmas ja neid rünnati. Vaheri sõnul kahtlustati esialgu, et toimunud on kokkupõrge. Päästekopter ja mereltpäästjad otsisid võimalikke vigasaanuid, siis aga otsingud lõpetati. „Oleme veendunud, et teise alusega piirivalvepaat kokku ei põrganud,” ütles Vaher.

Teadmata on, miks polnud ühe piirivalvuri päästevest avanenud. „Kas tõmmati ja ei avanenud, või ei jõudnud inimene tõmmata,” ütles Vaher.

Kark ja Kammer olid läinud tavapärasesse patrulli, mitte väljakutse peale. „Patrulli töös ei olnud midagi tavapäratut, see oli igapäevane töö,” kinnitas Vaher. Piirkond, mida mehed patrullisid, oli Vaheri sõnul aga ohtlik.

„Selles mõttes ohtlik, et seal on tihe paadiliiklus. Seal käiakse patrullimas väikese paadiga, et kontrollida inimeste kainust, päästevarustuse olemasolu, vajadusel abistada inimesi, proovida leida varastatud esemeid, näiteks paate. See on igapäevane töö, mida piirivalvurid teevad,” selgitas Vaher.

Tavapatrullis käivad piirivalvurid kahekesi. Kui on vaja kedagi päästa, siis läheb välja korraga kolm meest. „Olemasoleva informatsiooni alusel ei oska ma küll öelda, et piirivalvurid oleksid midagi valesti teinud,” ütles Vaher.

Juhtunu asjus on algatatud kriminaalmenetlus. Ametikohustuste täitmisel hukkunud piirivalvuritele korraldatakse riiklikud matused, nende lähedased saavad kümne aastapalga suuruse hüvitise.

Ohutusreeglid võisid olla täitmata

Läänemaal Voosi kurgus uppunud piirivalvurid võisid rikkuda ohutusreegleid, sest mootorpaadi süütevõtme külge käiv nöör pidanuks paadimootori seiskama.

Politsei ohutusreeglite järgi peab mootorpaadi süütevõtme külge käiv nöör olema kinnitatud roolis oleva piirivalvuri või politseiniku käe või mundri külge. Seda juhuks, et kui roolis olev mees kukub üle parda, siis ohutusnöör tõmbab süütevõtme lukust ja paadimootor jääb seisma.

Voosi kurgus surmakaatriks osutunud alusel aga asjaomane turvasüsteem tööle ei hakanud. Kuidas juhtus nii, et mehed kukkusid või hüppasid üle parda, aga süütevõtme külge kinnitatav nöör polnud meeste küljes, peab selgitama juurdlus.

Kuna paadimootor jäi tööle, pöörles alus suurel kiirusel. Kui piirivalvurid oleks seda ka tahtnud, ei oleks nad pääsenud enam paati. Kuna õnnetuskohal oli veetemperatuur umbes 14 kraadi, saabus surm enne abi kohale jõudmist. 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kes Vastutab
Kes Vastutab

Veesõidukiga, millele on paigaldatud lubatust oluliselt võimsam mootor, juhtub varem või hiljem traagiline õnnetus!

Uskmatu+Toomas
Uskmatu+Toomas

Kurb on see,et teisi kontrollivad ja pisiasju nõudvad inimesed ise ei täida kehtestatud reegleid.See käib paljude riigiametite ametnike kohta.Täna pole kinnitatud paadi süütevõti käe külge,homme on kabuuris relv padrun rauas ja kaitseriiv maas jne.
Üleparda lendamine Haapsalu Eeslahel pole mingi uus asi alles mõned aastad tagasi oli sama juhus mille tunnistajaks olin ise ja päästevestiga ei uju inimene midagi vaid ulbib lihtsalt vee peal.

võimalik ainult eestis
võimalik ainult eestis

uppuda päästevestiga

wpDiscuz