Taebla vanas koolimajas filmitud kaadrid saavad Eesti Rahva Muuseumi uue püsinäituse osaks. Täna filmiti vanas koolimajas seda, kuidas venelanna Alla õpetab lastele vene keelt.
„See on üks osa Eesti Rahva Muuseumi [ERM] uue püsinäituse ettevalmistusprotsessist,“ ütles ERMi peavarahoidja ja püsinäituse kuraator Riina Reinvelt. „See, mida siin filmitakse, läheb nõukogude perioodi osasse näitusel.“
Kui ERMi uus maja 1. oktoobril avatakse, saavad külastajad muu huvitava hulgas ekraanidelt jälgida kolme inimese lugusid.
Üheks väljapanekuks on interaktsioon, kus kolmel ekraanil jooksevad paralleelselt kolme inimese lood. „Üks neist on 1949. aastal küüditatud tüdruku lugu, teine on 1944. aastal Läände põgenenud poisi lugu ja kolmas on nõukogudeaegse sisserändaja lugu. Seda lugu me siin täna filmimegi,“ selgitas Riina Reinvelt.
Alla, kelle elust hetki täna Taeblas salvestati, sündis 1950. aastal, tema isa suunati 1947. aastal Moskvast Tartusse salajasse tehasesse ehk teisisõnu postkastitehasesse tööle.
„Alla jaoks oli lapsepõlvest peale oluline keeleküsimus, et kuidas õppida eesti keelt ja kuidas tajuda Eesti ühiskonda,“ ütles Reinvelt, kelle intervjuu Allaga oli ka režisöör Kaur Kokale stsenaariumi kirjutamise aluseks. Allast sai hiljem vene keele õpetaja.
„Ta on ise oma loos öelnud, et kõik lapsepõlve katsed eesti keelt selgeks saada olid edutud,“ meenutas Reinvelt. „Aga ta suunati ülikooli lõpetamise järel õpetajaks Tartust mitte väga kaugele Kanepi kooli ja seal sai ta eesti keele selgeks, sest ta pidi toime tulema eesti keskkonnas, ta pidi rääkima eestlastega.“
Taeblaga on Alla lugu seotud vaid selle tõttu, et sealt leiti sobilik võttepaik. „Siin on vana hea koolimaja, mis sobib sellesse ajastusse ja kus on sobivat mööblit. Muud seost sel lool Taeblaga ei ole,“ selgitas Reinvelt.
Peavarahoidja selgitas, et mängufilmilised lõigud on vaid väga väike osa sellest eksponaadist, millest enamik koosneb fotodest, dokumentidest ja kirjadest. „Osa mälestustes kirjeldatud episoodidest filmime üles, et inimestel oleks lugusid põnevam jälgida,“ ütles Reinvelt.
Ekspositsiooni tarvis saivestab mängufilmilised kaadrid Allfilm. „Filmime Alla lapsepõlvalugusid ja ka seda, kui juba õpetaja on,“ lausus Riina Reinvelt. Täiskasvanud Allat mängib Vene teatri näitjeja Jekaterina Kordas.
Täna oli Allfilmil Taebla koolis tegevuses 16 inimest, „Tavaline mängufilmi võttepäev,“ ütles produtsent Johanna Trass. „Väga palju lapsi, kostümeerijad, kunstitiim, võtterühm.“
Allfilm sai Taebla võtetega ühe päevaga hakkama. „Esimesed kaks kaadrit on tehtud, kolmas, liikuv kaader, on tulemas,“ ütles režissööri esimene assistent Kadri Kask veidi pärast keskpäeva.
1995. aastal loodud Allfilm on Eesti suurim filmistuudio, mille tegevus varieerub mängu- ja dokumentaalfilmide tootmisest telereklaamide, muusikavideote, promofilmide ja telesarjade tootmiseni.
Eesti Rahva Muuseumi uus maja avatakse Tartus Raadil 1. oktoobril.
Taebla vana koolimaja
- Taebla koolimaja süttis 3. juunil 1926 pikselöögist ja põles maani maha. Kool viidi ajutiselt üle Lääne-Nigula kiriku leerituppa.
- Arhitekt Artur Perna projekti järgi alustati 1928. aasta mais uue koolimaja ehitamist. Uus koolimaja läks maksma 40 000 krooni, kusjuures vallarahva poolt tehti lisaks 2789 hobusepäeva ja 405 jalapäeva 11 874 krooni väärtuses. Lisaks sellele maksis keskkütte sisseseadmine 8750 krooni.
- 3. novembril 1929 avati uus koolihoone õppetööks. Kool töötas 6-klassilise ja kolmekomplektilise algkoolina kolme kuni nelja õpetajaga. Lapsi oli koolis umbes sada.
- 1940. aastal nõukogude korra kehtestamisega Eestis muudeti kool seitsmeaastaseks kooliks.
- Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) töötas kool kuueklassilisena.
- Peale sõda muudeti kool taas seitsmeklassiliseks. XX1960. aastast muutus kool kaheksaklassiliseks.
- 1970. aastal ületas õpilaste arv kahesaja piiri. Koolis õppis 243 õpilast 14 õpetaja käe all.
- Uus koolimaja valmis 1978. aasta 1. septembriks, Taebla kool reorganiseeriti keskkooliks.
SA ÄRA Targuta
Koolivormiks olid pihikseelikud.
Koolipingid on ju valed. Need on uuema aja pingid. Meil olid teistsugused. Kinnised ja klappidega.
Maja on seest üsna kehvas seisus.Tean taolist koolimaja Tartu-Põlvamaa piiril,mis nii korras,et lapsed võiks kohe sisse kolida,kui seda poleks kinni pandud,praegu seisab aga müügis.