0

Haapsalu fotonäitus päästis Karjalas haruldase puitraekoja

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Sortavala raekoda Foto: Viktoria TuulasSortavala raekoja päästis hävingust fotonäitus kuurortlinnast Haapsalust. Foto: Viktoria Tuulas

Kui 2014. aastal avati Petrozavodskis Karjala rahvusteatris fotonäitus kuurortlinnast Haapsalust, ei osanud keegi isegi aimata, milleni see viib.

Mõni aeg tagasi sai Haapsalu linnapea Urmas Sukles teate Eesti peakonsulilt Peterburis Viktoria Tuulaselt. „Edastan teile ühe kohaliku aktivisti tänukirja, mis on järjekordne tõestus sellest, kuidas üks asi viib teiseni ja mõnel lool on õnnelik lõpp – ehk kõik pole lootusetu,” kirjutas Tuulas.

Lugu, mille Tuulas kirja pani, on järgmine.

Näitus „Курорт Хаапсалу исторический и романтичный город Эстонии приглашает” (Eesti ajalooline ja romantiline kuurort Haapsalu kutsub – toim.) Petrozavodskis Karjala rahvusteatris sai teoks eeskätt tänu Haapsalu linnavalitsusele ja Eesti Karjala kultuuriseltsile. Näitus annetati Eesti kultuuriseltsile, kes saab seda näidata ka teistes Karjala vabariigi linnades.

Eelmisel sügisel pöördus konsulaati Igor Kovalenko, kes on Põhja-Laadoga äärse piirkonna taassünni fondi (Фонд Возрождения Северного Приладожья) direktor, ja rääkis kurva loo Sortavala linna ajaloolisest raekoja hoonest. Nimelt olevat see arhitektuuripärl kohaliku võimu poolt hooletusse jäetud ja nüüd sümboolse hinnaga müüki pandud. Kovalenko kahtlustas, et hoone pühitakse maamunalt ja sellele magusale maatükile ehitatakse midagi muud.

Haapsalu fotonäitusel käies tekkis tal paralleel Sortavala ja selle puitarhitektuuriga ning kerkis küsimus: kuidas on üks väike endine NSV Liidu vabariik Eesti suutnud nii lühikese ajaga oma linnakesed üles vuntsida ja miks ei saa maavarade poolest ülirikas Karjala sellega hakkama?

Fondi direktor küsis, kas oleks mingil moel võimalik saada selle hoone renoveerimiseks abi. Eks tule konsulaadile ikka aeg-ajalt selliseid palveid, kuid selletaolisi projekte ei saa ka parima tahtmise korral rahastada. Tuulas rääkis talle piiriülesest koostööst, milles on Karjala vabariigil ja Soomel suur koostöökogemus. Härra polnud sellest kuulnudki, aga siis tekkis tal usk, et miskit on ikkagi võimalik teha.

Kovalenko sai konsulaadi kaudu Peterburis asuva Vene-Soome instituudi kontaktandmed ja hakkas tegutsema. Aprilli keskel saatis Kovalenko konsulaati rõõmsa kirja ja teatas järgmist. Mõnda aega oli asi surnud punktis ega liikunud sammugi edasi. Siis kaasas Kovalenko mõned ühiskondlikud organisatsioonid ja ühise pingutuse tulemusena jõuti soovitud tulemuseni – Sortavala linnavõimud võtsid raekoja hoone müügist maha ja otsustasid, et hoonesse tuleb hoopis Sortavala linna arhitektuurimuuseum. See otsus tähendas ühtlasi, et kogu tegevust saab finantseerida linna eelarvest.

Maja oli päästetud.
Kõik see juhtus Haapsalu kaunite fotode tõttu, mis Karjalasse näitusele jõudsid.

Urmas Sukles: kõik oli üks juhuste jada

Näituse idee autor oli Eesti suursaadik Moskvas Simmu Tiik. Me käisime Moskvas kunagi Haapsalu spaasid tutvustamas ja Simmu ütles siis, et Haapsalu on tore keiserlik kuurort ja kas me ei tahaks oma linnast ühte näitust teha. Suursaadik lubas aidata näitust eksponeerida Moskvas ja ehk ka mujal Venemaal.

Võtsin sellest mõttest tuld ja käisime koos kultuuriatašeega Moskvas. Aga Moskva tundus mulle kuidagi kauge ja kõigest sellest said lõpuks alguse hoopis Haapsalu päevad Peterburis. Esimesel korral Peterburi Kapella kontserdimajas Haapsalut tutvustades avatigi seesama näitus, mis jäi sinna kolmeks aastaks. Näitus, mille panid kokku Tõnis Padu ja Gülnar Murumägi, koosnes umbes 20 suurest fotost. Pildid olid tõesti ilusad. Neil olid linna seosed Vene tsaaride ja teiste kuulsate inimestega, Haapsalu tänapäev, spaad ja spordibaasid.

Hiljem jäi näitus Peterburi konsulaati hoiule. Mõne aja pärast oli Petrozavodskis üks Soome-Eesti seltsi üritus ja meie näitus rändas selleks puhuks Karjalasse. Viktoria Tuulas kutsus mind näitust avama. Olime sel puhul mitmes Vene telekanaliski ja meie delegatsioon kohtus ka paljude Karjala vabariigi ministritega.
Näitus sai avatud, jäi Karjalasse ja elab seal oma elu.

Minule oli tõesti suur ja muidugi väga meeldiv üllatus, et sellest näitusest sai alguse üks tore majataastamine Sortavalas Karjalas.

Sortavala

Sortavala (vene Сортавала, 1918. aastani Сердоболь, Serdobol) on linn Venemaal Karjalas ja samanimelise rajooni keskus.
Sortavala sai linnaõigused 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi valitsemisajal, mil linn kuulus Rootsi Ingeri koosseisus Rootsi kuningriigile.
Aastail 1651–1681 kuulus Soravalta piirkond Gustaf Adam Banérile, kes oli Sortavalta krahvkonna valitseja. Banéri suguvõsavapp on ka kasutusel Sortavalta linna vapina.
Sortavala on vahelduva eduga kuulunud Venemaale, Rootsile ja Soomele.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz