Aidi Vallik: kui ei saa otse, siis ringiga

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Praegu on õhus kaks teemat: trahvide kahekordistamine ja sooline palgalõhe. Ohkama võtab juba, kui kinnistunud me oleme ükskord ammu valitud kursile ja jätkame otsekui automaatpiloodil, selleks et üha ja üha saaks jälle ütelda: midagi pole muutunud. Meie riik usub endiselt karistuste ja survestamise ülimuslikkusse kõiksuguste muude meedete ees, ja liiga sügaval, teadvustatud tasandist märksa sügavamal on ühiskonnas veendumus, et meeste palgad peavadki suuremad olema, ning mitmesugused ettekäänded selleks on kõik argumendi kaaluga.

Mõlemast teemast olen ma varasemail aastail juba arvamuslugusid kirjutanud, pikalt ja tõsiselt, seepärast ei tahaks ennast enam kordama hakata. Seda enam, et mitte midagi ei ole ju muutunud ja lõppkokkuvõttes kannab vool meid ikka ühtviisi kaasa. Võib-olla siis hoopis mõelda efektiivsema kohanemise peale, sest ühe naljahamba teooria järgi olevatki intelligents kohanemisvõime.
Kui naistele vähema palga maksmist sama tööhulga eest peetakse ettevõtluses, riigiasutustes ja terves ühiskonnas vaikimisi aktsepteeritavaks, siis äkki annaks sammukese sotsiaalse õigluse poole astuda teistmoodi. Ei pea ju alati sirgjooneliselt edasi marssima, vahepeal võib ka keksu mängida.

Nii et mis oleks, kui soopõhist sissetulekuerinevust hakataks õigluse nimel arvestama ka inimese riiklikes väljaminekutes?  Noh, praegu näiteks need trahvid. Kui meil on palgalõhe naisterahvaste kahjuks neist mitteolenevail põhjustel, siis oleks täiesti õiglane, kui ka naissoost isikuile määratud trahviühikud oleksid kolmandiku väiksemad kui meestel. Miks siis mitte? Protsentuaalselt kuupalgast tuleks ju meestega võrdne karistus.

Võiks veel viia naisterahvaste tulumaksuvaba miinimumtasu kolmandiku ülespoole. Taas oleks sammuke õiglusele lähemale.
Samamoodi riigilõivudega. ID-kaartide ja teiste dokumentide väljastamine, kanded, notaritehingud ja muu selletaoline – et naine riiklikus majandussfääris on kolmandiku jagu vähem väärtuslik ühiskonnaliige kui mees, siis miks peaks ta lõivegi tasuma täie inimese eest. See on ju ebaõiglane. Inimese rahvastikuregistris näidatud sooline kuuluvus naiste hulka peaks olema täielik alus lõivude ja menetlustasude vähendamiseks kolmandiku jagu.

Levinud on arusaam, et igasugused maksuerisused teevad riigiametite elu keerulisemaks, maksumuudatused on seotud administratiivsete lisakulutusega, maksutulud muutuvad keerulisemaks prognoosida ja hallata jne jne, kuid miks peab praegune lihtsus ja ühetaolisus tulema niigi vähemtasustatud naiste arvel? Statistika järgi teevad naised rohkemgi tööd kui mehed nii kodus kui ka töökohtades, ometi teenivad kolmandiku vähem, ometi maksavad privilegeeritud grupiga summades võrdse, kuid sissetulekuist protsentuaalselt taas kolmandiku suurema panuse ühiskonna ja riigi heaks. Enda ja oma laste arvel ja paljudel sellistelgi juhtudel, kui on mitme lapse ainsad ülalpidajad. Naisi koorides koorime ka lapsi, suurendame nende vaesusriski või juba objektiivseks asjaoluks kujunenud vaesust.

Nii et midagi justkui peaks tegema, midagi peaks siin muutma. Kui need palgad aga kuidagi võrdsustuda ei taha, kui me soolise palgaerinevuse poolest jääme veel pikkadeks aastateks Euroopa Liidu patuoinaks, ei jää meil ju muud üle, kui seda sotsiaalset ülekohut püüda parandada neil teistel viisidel… sest ei pea ju alati otse minema, kui ringiga saab.    

Aidi Vallik

Aidi Vallik
kolumnist

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Külamees
6 aastat tagasi

Päris rätsep on tänapäeval pigem haruldus ja võrreldav näiteks sepa tööga,mõlemad teenivad just niipalju kui palju ja mis hinnaga nad oma toodet maha müüa suudavad.Kuidas ja kes peaks seda küll reguleerima?
Muus osas täiesti nõus-ka lihtne ühiskonnale vajalik töö peaks tagama väärika äraelamise.Et selleni jõuda oma ühiskonnaga tuleb meil mõista majanduse ja tööjaotuse(sh rahvusvahelise)seaduspärasusi.Kuni nende üle arutlemist taunime stiilis-“puudutatuna tundma,šaakalina omasid kaitsmas”jne,jäämegi end kõik puudutatuna tundma jt emotsioone tajuma,aga sellest asi ei parane teps mitte.

Naine to kõigile, kes ennast puudutatuna tundsid
6 aastat tagasi

Oh, teid mehekesi, ja teie uhkust küll! Midagi öelda ei tohi, nagu šaakalid kohe kallal ja omasid kaitsmas.Ja külamehele siiski niipalju teadmiseks, et ei pidanud siin sugugi silmas õmblustööd liini taga,mis on muidugi ka raske ja väga nüri tegevus, vaid ikka päris õmblejaid-rätsepaid, kellega ise olen kokku puutunud. Alati tahaks neile rohkem maksta,imetlen naisi, kel nobedad ja oskuslikud näpud, tänapäeva noortest paljud ei oska niitigi õieti nõela taha panna.Minu laste kasvamine jäi aega, kus poest polnud midagi saada ja sai ise hädaga lastele vanadest riietest ümber tehtud, ja oli ikka raske küll. Teadmiseks niipalju, et ise palga üe ei kurda,… Loe rohkem »

Külamees
6 aastat tagasi

Konkreetselt õmblus- ja treialitööd võrreldes võib põhjus olla ka lihtsalt selles,et masinaehitus on nö primaarne majandusharu kogu rahvusvahelises tööjaotuses.Ka riikide arvestuses on tugevad masinaehitusmaad jõukad,samas need kes ostavad pangalaenuga masina ja asuvad lõpptoodangut sellega vorpima tulevad vaevu ots-otsaga välja.
Lihtne nõudmise pakkumise vahekord ka-kui palju tunnete mehi kes korralikult treida oskaks,naistest rääkimata.Seda ei õpi ka mõnepäevase koolitusega selgeks.Pealegi on treial enamasti nö laia profiiliga-oskab ka freesida,keevitada jne.Samas õmblustööd liini peal saab üsna ruttu rahuldaval tasemel ära õpetada.

Külamees
6 aastat tagasi

Küsimusi on tõesti rohkem kui vastuseid.Tõepoolest õmblustööga võib rikkaks saada ehk vaid siis kui suudad välja mõelda ja tööle rakendada roboti mis paljudelt naistelt sellegi nigela palgaga töökoha võtaks.Samas näiteks Reet Aus vaevalt oma vanariideväärindamisega miinimumpalga peal on.Nagu öeldakse-nutti peab olema,mitte nutiabile lootma. Asi ei ole mitte selles,et mina ei hinda teatud erialade inimesi,pigem paistavad dendentsid sellised,et ongi end parem harjutama hakata rahavaba väärtuspõhisusega-stressi on vähem.Sest raha jaotus ja liikumine muutub üha imelikumaks. Samas alati on kohti kus pikka eurot taga ajada saab kellel huvi:arboristi teenused Tallinna eliitelamurajoonis 80 euri tund,tootlike metsamasinatele tublisid operaatoreid aetakse tikutulega taga,kellel närv sellele songerdamisele… Loe rohkem »

Tige+kala
6 aastat tagasi

No selline “kolumnistide ” jahumine on ära tüüdanud – küsimus : miks siis saksamaal see lõhe 22 % , austrias 23 % ja polegi sealsed sotsid ( kes on võimul ) veel midagi paremaks saanud – meie omad muud klähvida ei oska – no paneme siis kõrvale meespensionääride suhte naispensionääridesse ( siin lõhe ju suisa 4 kordne ) , tööõnnetuste suhtarvu meeste ja naiste vahel koos surmajuhtumitega ( vahe juba rohkem kui 10 kordne ) , lisame veel et miks lapsed määratakse pea alati lahutuse korral emadele ( seal vahe ju lausa 100 kordne ) Mis sellesse kõrghariduse vahesse puutub… Loe rohkem »

Naine to Külamees
6 aastat tagasi

Hea küll,kui Te ei hinda haritud nn pehmeid erialasid omandavaid naisi( lasteaedade ja koolide pedagoogid, muuseumitöötajad, raamatukogutöötajad jne),siis öelge mulle palun, miks väga rasket tootvat tööd- õmblustööd- tegevad naised on meie riigis sandipalgal.Töö on tõesti väga raske-sundasend, sageli kangatolm, mis tekitab allergilist riniiti ning astmat, masinate müra jne jne .Õmbleja töö peaks olema võrdustatud vähemalt treipingitöölise palgaga, aga ei ole ju! Miks siis, kulla mehed- otsustajad ja ülemused!

Tige+kala
6 aastat tagasi

Naine – vaata siis idasse – seal on palgad lausa naljanumbrid meie õmblejate palkadega võrreldes. See on masstöö ja palga otsustab ikka lõppklient – kui ikka 300 eurist kleiti keegi ei osta , siis 30 eurise kleidi eest ikka üle miinimumi palka ei saa maksta

Tolknaz
6 aastat tagasi

Aidi, selle üle mis palgalõhe põhjusteks on, võib vaielda pikalt. Vähegi terve mõistusega inimene saab aga momentaalselt aru, et sinu pakutud “lahendus” on oma olemuselt palju seksistlikum, kui need põhjused.

Külamees
6 aastat tagasi

Osa sellest probleemist on kinni meie hariduse ülesehituses ja hoiakutes. Kui meie nn eeskujuriikides suundub enamus noori kutseõppesse ja nii tekitatakse piisav oskustööliste kaader kellele tootlik ühiskonnamudel rajatud,siis meil on levinud nn lapsepõlve pikendamise tüüpi haridus.Nii tuleb meil küll palju tarku ja haritud naisi(keda on ülikoolides palju rohkem kui mehi),aga napib lootusetult neid kellele majandus üles ehitada.Tugeva tootmis ja ekspordipotensiaaliga majandus aga on just igasugu seesuguste lääne moodi elamise unistuste alustala,seda ei tohiks unustada. Vale on arvata,et”vool meid ikka ühtviisi kaasa” kuhugile heasse kohta kannab.Igasugune heaolu ja elamisväärne ühiskond on ikka alati aruka kohalikke olusid arvestava juhtimise ja suure tööga… Loe rohkem »

Joonas
6 aastat tagasi

Siiani on peamiselt loodetud, et see kõik ise paika loksub. Kuid tundub, et see nii ei lähe. Samas on hea seda “loksumist” oodata ja mitte midagi teha. Kahjuks ei ole valitseval seltskonnal erilist indu midagi vähegi revolutsioonilist teha. https://rahvakalender.wordpress.com/.

Metsaelanik
6 aastat tagasi

Toetan 100%. Rahaline ebavõrdsus tekitab pehmelt öeldes pahameelt.