0

Ühinemine algas: kas ühisvalla nimeks saab Ridala?

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Haapsalu ja Ridala ühinemiskoosolek Foto Arvo TarmulaOmavalitsusjuhid Haapsalust ja Ridalast said ühinemiskonsultant Kersten Kattai käest kuhjaga kodutööd. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linna ja Ridala valla juhtidel seisab ees suur töö – leida viis, kuidas leivad parimal võimalikul viisil ühte kappi panna.

Eelmisel kolmapäeval istusid Haapsalu linnavalitsuse suures saalis koos laual taga Haapsalu linna ja Ridala valla esindajad ja kuulasid hoolega, mida riigi poolt määratud ühinemiskonsultant Kersten Kattai neile räägib. „Ajakava on kõigile ühinemist plaanivatele omavalitsustele üsna universaalne. Igal pool liigutakse selles rütmis, et aasta lõpuks tuleb ühinemine ära otsustada,“ selgitas ta.

Jaanipäevaks paberil

Kuigi aasta lõpuni on veel aega, tuleb linna ja valla esindajatel vägagi kiire aeg – enne jaanipäeva peab ühinemislepingu projekt paberil olema ja selleks tuleb ära teha hulk tööd. Näiteks tuleb mõlemal omavalitsusel kokku koguda suur hulk andmeid erinevate valdkondade kohta oma piirkonnas ja neid siis analüüsida.

Haapsalu taotles koos Ridala vallaga EAS-ilt toetust, et palgata ühinemiskoordinaator, kes hakkaks kogu protsessi juhtima, kuid EAS-i jah- või ei-vastus selgub alles 24. märtsil. Seni saavad omavalitsused toetuda Kattaile kui konsultandile, kes ühinemise põhipunktid ja ajakava ette annab.
„Kui ei anta raha, mis siis saab?“ tahtis teada Haapsalu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Heikki Sool.
„Siis tuleb oma jõududega see töö ära teha. Mõned teised tööd ilmselt kannatavad selle tõttu ja teil tuleb muidugi siis pikemaid päevi teha,“ nentis Kattai.

Morn vaikus.

Aga töö läheb lahti kohe. Kolmapäeval pandi paika juhtkomisjoni liikmed ja valdkonnakomisjonide koosseisud otsustatakse sel nädalal. Aprilli alguses, kui koordinaatori küsimus on selgunud, peab komisjonidel olema juba üht-teist ette näidata. Esimese „kodutööna“ tuleb mõlemal omavalitsusel kirja panna visioon, millised on ootused ühinemisele, mis tingimustel liitumine võiks toimuda, millised ohud võivad sellega kaasneda ja kuidas neid ohte vähendada.

Üldiselt peaks Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemisläbirääkimised Kattai hinnangul olema suhteliselt lihtsalt vähemalt selles osas, et osapooli on vaid kaks. Samuti on ühisosa olemasolu nii linn kui ka vald juba aastaid teadvustatud – Ridala valla koosseisu kuuluvat Uuemõisat, Kiltsit ja Paralepat võib juba mõnda aega käsitleda Haapsalu linna mitteametliku osadena. Nüüd tuleb aga linna ja valla teenused-toetused ühtlustada ja teha seda nii, et kummagi valla jaoks midagi halvemaks ei lähe või vähemaks ei jää.

Alustuseks seisab aga kõikide ühinevate omavalitsuste ees kaheksa läbirääkimist vajavat tüüpküsimust. Vastuste saamise eest vastutab juhtkomisjon, kuhu kuuluvad Haapsalu poolelt Urmas Sukles, Lauri Väli, Heikki Sool ja Erko Kalev ning asendusliikmena Merle Mäesalu, Ridalast aga Toomas Schmidt, Igor Pogodin, Reimo Nebokat ja Olev Peetris.

Haapsalu ja Ridala ees seisab kaheksa põhimõttelist küsimust

1. Mis on ühinemise eesmärk?
Kirja tuleb panna laiemad ja pikemaajalised strateegilised eesmärgid, põhimõtted ja sihid, miks ühinemine üldse ette võeti ja kuidas tulevast omavalitsust juhtima hakatakse. Üldiste ja standardsete fraaside nagu „suurendame“, „parendame“, „tõhustame“ jne kasutamine siin läbi ei lähe.

2. Mis saab olema valla nimi?
Ilmselt üks lihtsamatest küsimustest. „Linna nimi on alati olnud Haapsalu ja valla oma Ridala – ju ta jääb,“ arvas kolmapäevasel nõupidamisel Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Protestihääli ei kostunud.
Ridala vallavanem Toomas Schmidt märkis sügisel, kui Lääne Elu tulevase maimukese võimaliku nime kohta päris, et Haapsalu linn on tegelikult ju ajaloolise Ridala maadele ehitatud.

3. Kus hakkab olema vallamaja?
Kui Haapsalu ja Ridala ühinemine eelmisel sügisel teemaks tuli, pakkus Urmas Sukles rohkem või vähem naljaga pooleks, et uus vallavalitsus võiks asuda Uuemõisa lossis – oleks igavesti uhke. Ja küll ka Haapsalu linnavalitsuse praegusele hoonele kasutust leitakse.

4. Mis saab endiste valdade keskustest?
Pole välistatud, et selle küsimuse lahendab eelmises punktis välja pakutud vastus.

5. Mis saab valimistest – kas ringkonnad jäävad nii nagu seni või moodustatakse üks ringkond?
Omavalitsustele kätte antud nn ühinemisläbirääkimiste käsiraamatu põhjal näitavad varasemad ühinemiskogemused ning uuringud Eestis ja Lätis, et eraldi ringkondade baasil valitud ühendvalla volikogudes kipuvad jääma endiste piirkondade/omavalitsuste ja suhtevõrgustike vahelised pinged ajal, kui on vaja kujundada volikogu ja volinikud, kes keskenduvad uue valla strateegiliste küsimuste lahendamisele ja tervikliku arengu tagamisele.

6. Kuidas tagada väiksema liituja huvide esindatust uue valla poliitikas ja piirata uute ääremaade tekkimist?
"Ühinemise käsiraamatus“ märgitakse, et alustuseks tuleb kaardistada olemasolevad ääremaad ja konfliktid valla eri piirkondade vahel.
„Mina ei näe küll põhjust ühelegi Ridala piirkonnale ääremaa silti külge riputada,“ kostis Ridala vallavanem Toomas Schmidt – ka Ridala valla kaugemates külades tegutsevad ärksad inimesed ja külaseltsid. Muidugi on ja jääb põletavaks võtmeküsimuseks töökohtade olemasolu.
Ühinemise tagajärjel uusi ääremaid ei teki, väidavad nii „käsiraamat“ kui ka Schmidt. „Ja ma ei usu, et selles küsimuses pärast ühinemist selles plaanis midagi oluliselt paremaks või halvemaks läheb,“ lisas vallavanem.
„Käsiraamatus“ hoiatatakse, et ääremaastumise tendentsid võivad süveneda.

7. Mis saab ametnikest?
See on ilmselt ühinemiste edu üks võti, sest sugugi mitte kõik ametnikud ei ole vaimustatud perspektiivist, et nad võivad oma kohast ilma jääda.
„Käsiraamat“ hoiatab, et see võib hakata ühinemist pidurdama ja eriti väikses vallas kanduvad need hoiakud kaudselt üle nii volikogu liikmetele kui ka elanikkonnale. Esimene tungiv soovitus on kaasata ametnikud võimalikult ulatuslikult ühinemiste ettevalmistusse ja tulevaste teenuste planeerimisse.
Kattai tõi näite, et kui mõnes paigas on varasemalt ühinemise tulemusena ja kokkuhoiu eesmärgil ametnike rivi tunduvalt hõrendatud, siis üsna pea on aru saadud, vähema hulga inimestega hakkama ikkagi ei saa.
„Käsiraamat“ pakub välja kolm mehhanismi, kuidas uus ametnikkond paika panna.

8. Milline on ühinenud valla valitsemiskorralduse struktuur?
Lihtsustatult tähendab see, et tuleb läbi mõelda ühinenud omavalitsuse juhtimise ja teenuste osutamise mudel ning vajadusel kokku leppida ja kavandada selles muudatused.
Näiteks puudutab see volikogu ja selle suurust ning täitevvõimu ehk vallavalitsust ja selle struktuuri. Ka tuleb kokku leppida, kuidas hakkavad tegutsema omavalitsuse asutused ja ettevõtted, mis teenuseid osutavad ning millist rolli hakkab mängima kolmas sektor ehk kogukond.

Ühinemislepingu lõplik tekst peab valmima augustis ja avalikustatakse koos seletuskirjaga septembri lõpus. Siis saavad Haapsalu ja Ridala elanikud tulemusele otsa vaadata ja ettepanekuid teha, kuidas saaks veel parem või õigem.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
HARI/RIHA
HARI/RIHA

HARI või RIHA

Limpa
Limpa

Nimi võiks olla HARIMU või RIHAMU. Vt ka Vabamu, KUMU, ERAMU.

sirr
sirr

Ridala vallavanemal jäi aasta eest koondamistasu saamata , oletame,et kuidagi saavad eilsed klounid sellest osa nüüd,kes väikse tasu eest ikka tola mängiks?

to eha
to eha

Antud “operatsioon” oli osavalt läbimõeldud erakondade võimu kinnistamiseks. Naerge, aga see on vist pretsedent, kus Reformierakond ja Keskerakond panevad oma jõud ühtekokku, et rahva poolel olevast rivaalist lahti saada. Pidid vaesekesed ikka meeleheitel olema. See ka põhjus, miks keegi tõsisem pole seisukohta võtnud. Pange tähele, kui võtavad, siis kiidavad takka. Nüüd ei ole enam Ühtset Ridalat, nüüd on kuulekad erakondlased, kes loodavad, et peale ühinemist ka neile ustava töö eest leivapalukesi pudeneb. EKRE on ehk ainuke, kes avalikult välja öelnud, et see haldusreform ole üks võimu Tallinnasse koondamise strateegia.

eha
eha

Huvitav,et ükski riigikogulane,kes siit kandist või siis mujalt,ei ole sekkunud ega huvi üles näidanud Ridala valla rahva haneks tõmbamise probleemis.

siiski
siiski

Ei tasu lasta endale nii teha!Praegu aitaks vaid juriidiline asjaajamine ning hea kaitsja.Põhimõtteliselt võiks isegi Eesti riigi kohtusse kaevata,kui vaja.Ja mis inimõigusi meil ka on,vaadates eilsetele sündmustele?Õigused on olemas tegelikult,neile päheistujaile on karistust vaja.

Rahva arvamus ei maksa midagi.
Rahva arvamus ei maksa midagi.

Kui vaadata nüüd selle järgi, kui palju keegi valimistel hääli kogus ja kuidas eile otsustas, siis paistab väga kurb pilt. Oppositsioon + 2 reeturit kogusid isiklikult kokku 221 häält. Kõigest kolm umbusalduse saanud isikut said kokku 361 häält. Ja need, kes olid praeguses seisus jätkamise poolt kogusid valimistel kokku 502 häält. Ehk siis nirused 221 inimese soosikud otsustasid võimu kukutamise üle? Rahvale sülitati lihtsalt näkku!

Ohjad!
Ohjad!

T.Schmidt andis lubaduse linnaga liitumisläbirääkimiste pidamiseks,millest ta oleks ka kinni pidanud ilmselt.Kuidas päriselt oleks läinud,ei tea,kui oleks rahvahääletus tehtud?Seda viimast tulekski nüüd tegema hakata,mitte nii,et meile pannakse sõnad suhu ja võetakse viimnegi otsustamisõigus.

Hea ajastus
Hea ajastus

Kummaline, et nädala vanune uudis tuli välja just nüüd, kui umbusalduse istung möödas on. Siin isegi nimetatakse Toomas Schmidi vallavanemaks. Kummalisel kombel jääb sellest tekstist ka mulje, justkui Toomas oleks pooldanud liitumist. Kas see on sihipäraselt sedasi? Ma olen aru saanud, et Ridala vald on siiani hoidunud Haapsalu võlgade enda kaela saamisest ja pigem liitumise vastu oldud.

...
...

Üks ühinemise käsiraamatu autoritest on Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus, nii et kohalikku kogemust on seal ka.

wpDiscuz