2

Anvar Samost: Eesti majandus 2015: teelahkmel ja ebakõlades

Avatar

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

ANVAR_SAMOST

2015 ei olnud Eesti majanduse kriisiaasta, kuid positiivset jääb sõelale väga vähe.

Kui tsiteerida Eesti Panka, siis majandus on „teelahkmel” ning lähiaastate olud olenevad sellest, kuidas tekkinud „ebakõlad” lahenevad. Pealiskaudselt lugedes näib teelahkmel olek romantiline, kergelt optimistlik kujund. Aga mida see tegelikult tähendab? See tähendab otsustamatust, ühe koha peal paigal seismist.

Enne ebakõlade juurde pöördumist on mõistlik üles lugeda asjad, mis on hästi. Euroala majandus valdavalt pigem veidi kasvab. Intressid on väga madalad. Tööhõive Eestis on maksimaalse lähedal. Maksude kogumine on muutunud veel tõhusamaks. Osaliselt sellest tulenevalt on riigi rahanduse seis hea ja võlatase väga madal. Energiakandjate, nafta hinnad on väga odavad.

Viimane pluss on aga juba otsapidi miinus, sest Eesti on ise õlitootja ja energiaeksportija ning madalad hinnad ähvardavad meie põlevkivil põhinevaid tööstusi kahjumite, koondamiste ja trendi jätkumisel ilmselt ka sulgemistega.

Valitsust ei tundu põlevikivisektori tulevik murelikuks tegevat, sest ka 2016. aastal tõstetakse tuimalt varem paika seatud plaani järgi ressursi- ja saastetasusid. Koalitsiooni üks osapool, sotsid, aga tegutseb jõuliselt selleks, et tarbijate taskust suuri toetusi saavad taastuvenergiatootjad saavutaksid meie eksporti, tööhõivesse ja eelarvetuludesse olulist panust andva Eesti Energia arvel uusi eeliseid.

Võimetus Eesti kohalikke ressursse elatustaseme kasvatamiseks kasutada on vaid üks tänavu selgelt välja joonistunud majanduse ebakõlasid. Suurim neist on üha suurenev pinge tööjõu nappuse tõttu kiiresti kasvavate palgakulude, sealt tõukuva tarbimiskasvu ning ettevõtete väheneva konkurentsivõime vahel.

Eesti Pank on välja arvutanud, et Eesti praeguste tootmisvõimalusi arvestades oleks majandus suuteline kasvama kolm-neli protsenti aastas, kuid tänavuseks SKP kasvuks kujuneb napilt üle protsendi. Ka 2016. aasta prognoos pole palju parem ning on tõenäoline, et tegelik kasv jääb prognoosile taas alla.

Eesti ei saa mõjutada väliskeskkonda. Kui Soome majandus on kriisis, siis nii ongi. Eesti eksportijad peavad aga hakkama saama kiiresti suurenevate tööjõukuludega ning tulemus on käes. Vastupidi paljudele viimastele aastatele kahanes Eesti ekspordi turuosa 2015. aastal. Samuti on vähenenud ettevõtete kasumid.

Väliskeskkond on ebasoodne ka majandust varem oluliselt arendanud otsesteks välisinvesteeringuteks. Sõda Ukrainas ei ole tegur, mis Londonist või Frankfurdist vaadates innustaks Eestisse raha paigutama. Ühtlasi oleme ise andnud sinnapoole põhjendamata signaale stiilis „nelja tunniga on kõik läbi”.

Välisinvesteeringud ei tule Eestisse endises mahus samuti selle pärast, et me ei ole enam odava tööjõu maa. Peame iga hinna eest suutma parandada tootlikkust ja muutuma veel avatumaks, veel integreeritumaks nende majandustega, kus on tootlikkus meie omast kordi suurem. Seetõttu oli Estonian Airile Euroopa Komisjonist antud surmahoop erakordselt halb uudis. Eesti vajab ühendusi Euroopaga, isegi kui selleks tuleb kümneid miljoneid peale maksta. Estonian Airi kohale kohe uue Tallinnast otselende tegeva lennundusettevõtte loomine jäi paraku tänavu valitsuse ainsaks julgeks ja tulevikku suunatud suureks otsuseks.

Kindlasti ei ole majanduses valitsev paigaltammumine jäänud Stenbocki majas märkamata. Peaminister on aasta teisel poolel kiirustades loonud majanduskasvu töörühma ning käinud välja Eesti ekspordi edendamiseks riigi institutsioonide ülese Team Estonia käivitamise kava. Ei maksa siiski loota, et veel ühe töörühma asutamine ning EASi kõrvale või peale paralleelstruktuuri sobitamine majanduse käima paneksid. Kui nii oleks, siis kasvaks Soome majandus juba ammu mühinal.

Peaminister Taavi Rõivas võttis Eesti majanduse tervise Sakala intervjuus kokku, öeldes, et „Eesti on jõudnud peenhäälestuse ajajärku”. See sobib varasema visiooniga Eestist, mis ei vaja suurt narratiivi, kuid näitab, et tegelikult pole valitsuse tasandil julgust tegelikku olukorda ausalt tunnistada ega sellelt põhjalt otsuseid teha. 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
mis ajast
mis ajast

on tal üldse vastav haridus?

stilist senja
stilist senja

kanna soni, see annab sõnadele kaalu

wpDiscuz