Jüri Saar: Venemaine simulaakrum

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

saar

Ligi aasta tagasi, 5. septembril 2014 röövis Vene eriteenistus Eesti territooriumilt kaitsepolitseinik Eston Kohveri. Operatsiooni ajal kasutati erivahendeid (suitsugranaadid, operatiivside blokeerimine) ja rakendati relvaga ähvardades füüsilist vägivalda. Need faktid on leidnud piisavat tõendamist.

Lugu pole lõppenud, sest Vene kohtu otsus on alles tegemisel. Kui keegi lihtsameelselt arvab, et pärast kohut saab piiril juhtunu kohta enam selgust, eksib ta rängalt. Selle riigi kohtuorganid meenutavad üksnes väliselt läänelikus mõttes õigusmõistmisega tegelevaid institutsioone. Läänelik õigusmõistmine peab andma vastuse küsimusele „Mis juhtus tegelikult?” ehk tuvastama tõe, looma faktilist teadmist.

Venemaa uurimis- ja kohtuorganid teevad teatavaks selle, mis toimus võimude versiooni kohaselt. Nende ülesanne on pakendada võimude tahteavaldus, varustada see väliselt õiguslikku teksti meenutava retoorikaga. Selle nimel tegutseb ka Kohverile määratud advokaat, kelle roll kaitsjana on üha küsitavam. Pigem tegeleb ta vigurdamise ja Saatana paljastamisega, nagu oli kombeks keskaegseis inkvisitsioonikohtutes.

Loomisel on taas simulaakrum, võltskujutus tegelikkusest, milleks sobib eriteenistuste tööpõld eriti hästi. Prantsuse semiootik Baudrillard pakkus välja mudeli kujutluse tekkimise järgmistest faasidest: peegeldab reaalsust, maskeerib ja moonutab reaalsust, maskeerib reaalsuse puudumist ja viimaseks puudub reaalsusega seos – see on iseenda puhtakujuline simulaakrum (Baudrillard, J. 1999. Simulaakrumid ja simulatsioon. Tallinn: Kunst, lk 14–15). Just viimasesse tegelikkuse moonutamise maksimaalse ulatusega etappi üritab Venemaa viimastel aastatel jõuda.

Kohveri juhtumi puhul peab uurima, mis juhtus konkreetsel päeva konkreetses kohas. Paraku ilmnevad kõikvõimalikud uued asjaolud, väidetavalt „lahtised otsad”, mida koguneb lõpmata palju. Venemaa ja Eesti vahel ei olevatki selget piiri, sest puudub piirileping. Kui kontrolljoon on olemas, siis see polnud looduses küllalt täpselt fikseeritud. Süüdistatav võis luusida Pihkva oblastis relva ja tuhandete eurodega. Miks ei räägi Eesti eriteenistused täpselt oma tegemistest piiritsoonis? Siis tuleb keegi välja uue versiooniga, et Venemaa kohalikud julgeolekuülemused tegelevad Moskvale teadmata organiseeritud kuritegevusega, mida Kohver segas.

Kõik see kokku on tegelikult hämamine ning põhiküsimuseks jääb, kas Kohver tunnistab üles, et on viibinud Pihkva oblasti territooriumil ja tegelnud seal luuramisega. Kui jah, siis süüdistuste ringi laiendatakse, nagu omal ajal stalinlikes näidisprotsessides. Lõpuks tunnistasid peaaegu kõik üles, et olid spioonid ja kaevasid salajast tunnelit Londonist Moskvasse. Õnneks ei saa praegu Venemaa vanglates kasutada samu meetodeid inimese murdmiseks, mida kasutasid NKVD timukad 1930. aastail. Loodetavasti!?

Kohveri juhtum on vaid üks paljude seast. Venemaa kõige suurem mentaalne oht Läänele seisneb selles, et kogu maailmale püütakse selgeks teha: nende versioon reaalsusest pole halvem kui läänemaailma oma. Tegemist on konkureerivate versioonidega ja milline on „päris” tõde, sellele ei saagi justkui vastata. Lõplikku, faktidele tuginevat tõde polekski nagu üldse olemas, sest neid olevat alati palju.

Niisuguselt avaldub puhtakujuline kõlbeline relativism. Tõsiasi on, et Venemaa rikkus kaitsepolitseinik Kohverit röövides ja rikub ka praeguse kohtufarsiga kõikvõimalikke rahvusvahelise suhtluse kirjutatud ja kirjutamata norme. Need kehtivad aga endiselt tsiviliseeritud maailmale. Ühtlasi demonstreerides nii enda valmisolekut ja võimet naaberriikide suveräänsuse rikkumiseks. Sel korral NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi oma. On selge, et Venemaa juhtkond kompab aktiivselt võimalikkuse piire, üritades kindlaks teha, kui kaugele on Lääs valmis minema nende loodud simulaakrumi pidamisel tegelikkuseks.

Jüri Saar

Tartu ülikooli kriminoloogia professor, Vabaerakond

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
simulaar saar
9 aastat tagasi

Kui esimene proffessori väide on vale miks peab seda jama lugema/avaldama?
Eesti ja Venemaa vahel pole piiri on olemas KONTROLLJOON.Kuidas tehti kindlaks et VARASTATI Eesti territoriumilt???Miks see pugeja Paet 1/5 Eestist tahtis Venemaale ära anda?Oo fa… mis propa siin käib.