Toimivas omavalitsuses peaks elama 4000-5000 inimest.
Valitsuse plaani järgi võiks maakonnas 2017. aasta sügisest olla neli omavalitsust: kolm mandrivalda ja Vormsi saar.
Liitumise kriteeriumeid ette valmistavas eksperdikomisjonis on kokku lepitud, et omavalitsuste võimekuse hindamisel lähtutakse kaht tüüpi kriteeriumidest.
Esimene on omavalitsuse võime oma küsimustega iseseisvalt tegelda, nii et ta ei peaks mujalt abi otsima. Näiteks on olemas asjaomase haridusega spetsialistid, nii et vald ei pea neid sisse ostma, selgitas eksperdikomisjoni liige Neeme Suur.
Teine kriteerium on „teatud teenuste kliendigruppide” suurus, nii et omavalitsusel oleks näiteks põhjust pidada mitut põhikooli ja pakkuda sotsiaalteenuseid. Eksperdikomisjoni hinnangul on see kõik võimalik vaid juhul, kui kohalikus omavalitsuses elab 4000–5000 inimest. Läänemaal, kui Haapsalu linn maha arvata, elab 15 084 inimest, mis teeks kokku napilt kolm 4000 elanikuga omavalitsust.
Neeme Suur ennustab, et Läänemaal on pärast haldusreformi elluviimist kolm omavalitsust: Haapsalu linn on ka pärast reformi Haapsalu linn, moodustunud on Lõuna-Läänemaa ja Põhja-Läänemaa. Kas see nii ka läheb, on iseasi. Samuti pole selge, mis vallad üheks ja teiseks liituvad. Suur peab Läänemaad haldusreformi koha pealt keeruliseks juhtumiks.
„Maakond on mööda rannikut välja venitatud. Vormsi on saar ja kui saar tahab jääda omaette, siis see tõenäoliselt nii ka jääb. Teine küsimus on, kas see on mõistlik,” ütles Suur.
Vormsi vallavanem Tanel Viks märkis, et Vormsil ei ole mitte mingit huvi mõne mandrivallaga liituda. „See oleks niisama jabur kui Kihnu liitumine Pärnuga. Puudub igasugune ühisosa,” nentis Viks.
Viksi sõnul on Vormsi maksimumprogramm jätkata omaette, miinimumprogramm aga jätkata osavallana, viimasel puhul pole ka eriti tähtis, kas ollakse näiteks Haapsalu või Põhja-Läänemaa koosseisus.
„Liitumine või mitteliitumine ei muuda meil midagi,” märkis Viks.
Lõuna-Läänemaa puhul tulevad kindlate ühinejatena kõne alla Hanila ja Lihula, kes sooviksid enda külge liita Põhja-Pärnumaalt ka Koonga ja Varbla. Kõik neli valda on juba otsustanud, et alustavad liitumisläbirääkimisi. Seni pole neist keegi öelnud, et astub mängust välja, nelja peale tuleks kokku ka nõutav rahvaarv.
Martna ja Kullamaa vallaga liitumise kohta ütles Hanila vallavanem Arno Peksar, et „nende külge pookimine läheks soolikaks kätte” ja Lõuna-Läänemaa piiriks peaks saama Kasari jõgi. Peksari sõnul võiks „nelja punti tulla” ka Tõstamaa. Kas tulevasest Suur-Lõuna-Läänemaast saaks Pärnu- või Läänemaa osa, on Peksari sõnul läbirääkimiste küsimus. Esiteks pole teada, kas maakonnad üldse senisel kujul jäävad. Kui jäävad, ütles Peksar, pooldab Hanila „leebet” joont.
„Hanila vald võib ka Pärnumaa alla kuuluda,” ütles ta.
Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul ei ole maakonna piir takistus, kui maakonnaülene liitumine on valdade soov, ja nelja liitumist peab Lõhmus mõistlikuks. Martna ja Kullamaa jääksid Lõhmuse hinnangul sel juhul Põhja-Läänemaa koosseisu. Kullamaa vald peaks otsustama, kas liituda Põhja-Läänemaa, Lõuna-Läänemaa (Lihula) või Märjamaa poole. Kullamaa vallavanem Jüri Ott ütles, et liitumisest on juttu olnud nii Märjamaa kui ka Lihulaga, volikogu aga on teinud otsuse jätkata iseseisva vallana.
„Katsume kriteeriumid täita. Kas on vaja pitsitada valdu, kes ise hakkama saavad?” ütles Ott võimaliku sundliitmise kohta.
Mikk Lõhmuse sõnul on eksperdikomisjon seda meelt, et erandeid tehakse vaid saartele. „Väga vähe tõenäoline ja mitte eriti mõistlik,” ütles Lõhmus Kullamaa üksijäämise kohta.
Peale Kullamaa pole selge ka Nõva ja Noarootsi saatus.
„Jäävad teistest küllalt kaugele, et olla omaette, nad võiksid aga liituda, et olla tugevamad,” arutles Neeme Suur.
Nõva puhul tuleks tõmbekeskustena kõne alla mõni Põhja-Läänemaa keskus või Keila. Nõva vallavanem Deiw Rahumägi ise on seda meelt, et minna koos Noarootsiga Lääne-Nigula külge.
Noarootsi vallavanem Triin Lepp ütles, et pole ühinemist arutanud. Volikogus tuleb asi jutuks augustis.
Enne liitumisettepaneku(te) tegemist lubas Deiw Rahumägi vallarahvaga nõu pidada.
„Selge on see, et üksi me hakkama ei saa. Estonia teatrit pole Nõvale vaja, aga algkool ja eakate päevakeskus peaks olema küll,” ütles Rahumägi.
Problemaatiliseks liitujaks peab Mikk Lõhmus Ridalat, kes peab otsustama, kas liituda Haapsaluga, kel ei ole tegelikult üldse tarvidust kellegagi liituda, või Põhja-Läänemaaga.
Ridala vallavolikogu esimees Toomas Vallimäe ütles, et jõus on Martna ettepanek liitumisläbirääkimisi alustada, kuid need pole alanud, sest Martnas on võimukriis. Ridala ja Martna rahvaarv kokku annaks 4000 inimest täis.
Haldusreformi ajakava
26. mai 2015
Riigihaldusminister Arto Aas moodustas haldusreformi ekspertkomisjoni, kes töötab välja ühinemiskriteeriumid
2. juuli 2015
Valitsus kinnitas omavalitsusreformi ajakava ja kahekordistas ühinemistoetusi
1. juuli 2016
Jõustus haldusreformi seadus, mis kinnitab ühinemise miinimumkriteeriumid
1. juuli – 1. november 2016
Omavalitsused analüüsivad oma vastavust kriteeriumidele
1. november 2016 – 1. jaanuar 2017
Valitsuse moodustatud komisjonid hindavad omavalitsuste analüüse ja välja pakutud ühinemisi
1. jaanuar – 1. juuni 2017
Omavalitsused valmistavad ette ühinemisi, mis jõustuvad 15. oktoobril
1. november 2017 – 1. aprill 2018
Valitsus hakkab sundliitma omavalitsusi, kes ei vasta ühinemise miinimumkriteeriumidele
August–oktoober 2018
Erakorralised valimised sundliidetud omavalitsustes
Läänemaa võiks oma vanad piirkonnad tagasi võtta…Vigala..Velise jne…
Kui muidu ei saa siis relvade abiga…
see Rõivas tuleb kiiremas korras perse saata
Huvitav,kas mòned ei suuda vòi ei taha aru saada? Kui kaovad vallad,kaob ka kohalike vòimalus oma kodukandi kysimusi ise otsustada. Vòim ja raha koonduvad vàikese grupi inimeste kàtte,keda ààremaade olukord tihti ei huvitagi…
Kogu probleem seisnebki selles kuidas luua valutult olukord et sa siin kohapeal mitte midagi ei otsustaks, muidu sead siin keskvõimu jumala staatuse veel kahtluse alla. Kas ikka pole kohale jõudnud? Praegu üritatakse süsteemi vea tagajärgi lappida. Süsteemi õigsuses ei kahtle aga mitte keegi … Selle suhtes peab Kübega nõustuma et tegemist ongi Seevaldiga, kus iga nelja aasta tagant käib peahullu valimine aga raviga ei tegele mitte keegi.
võim ja raha on juba ammu väikese grupi kaabakate käes, nimeta neid gruppe kuidas tahad
Seevaldid peaks ka omavalitsusega ühe katuse alla kombineerima. Hea lühike maa asjatamas käija.
Arvan, et ühest vallast peaks jätkuma, Haapsalu linn keskuseks, siis oleks vähem muidusööjaid, riigi raha raiskajaid ja bürokraate, istuvad oma kabinettides arvutite taga, see pidi nende “töötegemine” olemagi.
Üks omavaltsus maale,mida juhiks modeniseeritul kujul praegune maavalitsus,teine omavalitsus sajanditevanune piiskopilinn Haapsalu.
Nõus. Milleks seda 3-4 veel vaja on??? Siis saaks ka maavalitsuse rolli Rahandusministeeriumi osakonnale üle anda ja asi tehtud. Ja veel, loodetavasti ei jäeta alles nn 4 regiooni, sest Pärnu pole ühegi regiooni (va Pärnumaa ise) keskus. Eestis on ainult Tallinna ja Tartu sobilikud regioonikeskused, noh ja mingil määral ehk Narva/Jõhvi ka.
Mida vähem omavalitusi seda parem see juudavõimule on. Veel parem kui kohapela igasugune omavalitsemise võimekus kaoks, oleks veel vähem vastupanu. Kas Mikk Lõhmus ongi saadetud päälinnast meile siia seda püha tõde kuulutama.
üks ov on Läänemaale paras, pealinnaga Haapsalus.
Absoluutsest õige. Või kui tehtaks mitu omavalitsust, siis see maakond vahelt ära nullida. Milleks seda maavalitsust üldse vaja peaks olema.
Ja milleks meile üldse seda karja Toompeal,kui vallad peavad ise kõigega hakkama saama ja riiklikke küsimusi otsustatakse Brüsselis? Päris vapustav- suletakse (rahapuudusel ?) koole ja päästekomandosid ning liidetakse valdu,aga vastu rahva tahtimist illegaalide sissetoomiseks ja ülalpidamiseks on pappi küll? Tegelikuks liitmise põhjuseks tundub olevat kohaliku otsustusõiguse andmine väikese grupi inimeste kätte (sest riigiklikus sektoris liiguvad suured rahad- kasvõi riigihanked)….
õige tähelepanek
peaks nii ja peaks naa…..ei tea,kas asi kunagi edasi ka liikuma hakkab.Tüütab ära juba see valdade ühinemise jura….Kui oodata ,et inimestel üksmeel tekib,siis jääbki kõik tegemata.