1

Haapsalu kutseharidus saab täna kümneaastaseks

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Haapsalu kutsehariduskeskus 2005

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Arhiivipilt kutsekooli avamispeolt kümme aastat tagasi. Kooli loomise hing Koit Uus õnnitleb kooli toonast direktorit Veikko Kõrvi.

 

Täna tähistab Haapsalu kutsehariduskeskus oma 10. aastapäeva, kooli tegelik algus ulatub aga 1987. aastasse, mil alustas oma tegevust Uuemõisa ehituskool.

Haapsalu kutsehariduskeskus on läbinud mitu arengufaasi: muutnud nime, kohta, inimesi ja organisatsioonikultuuri, et jõuda tänasesse päeva. Kutsekooli ajalooline alguspäev ulatub 28 aasta tagusesse aega, mil hakkas Uuemõisas tegutsema ehituskool, millest sai hiljem Taebla kutsekeskkool. Kümme aastat tagasi kolis Taebla kutsekool Uuemõisa ning hakkas kandma oma praegust nimetust ja olekut.

Haapsalu kutsehariduskeskuse arendusdirektori Aile Nõupuu sõnul muutus Taeblast Uuemõisasse kolimisega kõik. „See oli täiesti uue kooli rajamine, kuigi see oli järjekandja, tuli Taeblast üle, aga kõik muutus, kõik oli vaja uuesti teha,” rääkis Nõupuu. Tema ise on kooliga kaasas kulgenud juba 22 aastat, alustades Taebla kutsekoolis.

„Esimesed aastad tegime suured plaanid, mis on vaja teha, kogu aeg oli vaja tegutseda, arendada, ja meil olid omad eesmärgid, kuhu tahtsime jõuda ja milliseks kooliks saada,” meenutas Nõupuu. 

Alguses oli tal olnud tunne, et kõigega on väga kiire, otsustavad liigutused tuleb teha kiiresti, sest aega ei ole. „Kui me selle kooli siin Uuemõisas avasime, ennustati, et see on nii väike maakond ja õppijaid ei piisa,” rääkis Nõupuu. 

Õnneks ei pidanud need ennustused paika, kohe esimesel aastal kahekordistus õpilaste arv. Kui Taebla kutsekoolis oli viimatine õpilaste arv olnud 250 ringis, siis esimesel aastal Uuemõisas oli see arv 500. Viimased viis aastat on õpilaste arv Haapsalu kutsehariduskeskuses umbes 800.

Aastatega on kasvanud ka teistest maakondadest tulnud õpilaste hulk. Nõupuu rääkis, et varem oli üle poole õpilastest Läänemaalt, sh Haapsalust, ning umbes veerand tuli Harjumaalt. Praegu on üle 35 protsendi õpilasi Harjumaalt; Läänemaalt on alla poole. 

Kutsehariduskeskuses avatakse pidevalt uusi erialasid. „Kui me tulime siia 2005m, siis avasime neli uut valdkonda: puidu valdkond, arvutid, käsitöö ja loodusturismi korraldus,” rääkis Nõupuu. „Kõige viimane valdkond, millega me alustasime kolm aastat tagasi, oli hooldustöötajad,” ütles ta.

Populaarseimad erialad on raamatupidamine, mööblirestauraator ja sellega haakuv sadulsepp, mis on pehme mööbli restaureerimine. Eri aegadel on see erinev, ehituse, koka eriala ja infotehnoloogia on aegu olnud väga populaarne.

 Üks algusaastail seatud eesmärk oli jõuda Eesti kolme edukama kutsekooli sekka. „Praegu, kui küsitakse kellegi arvamust, millised on head kutsekoolid Eestis, siis nimetatakse tihtilugu ka Haapsalu kutsehariduskeskust,” oli Nõupuu rahul.

Üks seatud eesmärke oli ka rahvusvaheline koostöö. Enamik kutsehariduskeskuse õpetajaid saab käia välismaal end täiendamas ja õpilased praktikal. „Praktikal ja muudes koostööprojektides osales eelmisel aastal välismaal 74 õpilast, välislähetustes käis 27 töötajat ja vastu võtsime 36 välispraktikanti,” ütles Nõupuu.

Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov on kooliga väga rahul. „Haapsalu  kutsehariduskeskus on esiteks endiselt väga arenev, tegutsemisvõimeline, entusiastlik ja nooruslik. Ise tunneme, et oleme suur soe pere, seda on ka õpilased rõhutanud,” rääkis direktor.

Kutsehariduskeskus on avanud palju õppeaineid täiskasvanuile, kes käivad kohapeal viiel päeval kuus. See on ennast hästi põhjendanud, sest mõned aastad koolist eemal olnud õpilased on motiveeritud, teavad, mida tahavad.

Uuel õppeaastal avaneb ka palju uusi erialasid, näiteks põhikooli lõpetanud tütarlapsed saavad hakata õppima bürootööd. See on esmakordne asi, varem nõuti sekretäridelt keskharidust. Uus on ka see, et õppekavad on muudetud väljundipõhiseks. „Suur rõhk on praktikal ja enam ei õpetata erialaaineid mitte üksikult, vaid omavahel seotult ja eluliselt,” ütles Nõupuu.

Vastuvõtukomisjonid on Haapsalu kutsehariduskeskuses 30. juunil põhikoolijärgseile noortele ja 21. augustil täiskasvanud õppijaile. Koolis töötab põhikohaga üle 60 õpetaja ning käsunduslepinguga 40 õpetajat. Kool võib väga rahul olla ka kooli õpetajate loodud e-õppe materjalidega. Näiteks kutsehariduskeskuse arvutiõpetaja Mario Metsheina loodud arvutiõppe materjalid on kasutuses paljudes Eesti kutse- ja kõrgkoolides.

 

Haapsalu kutsekooli direktorid
Raimo Väli 1987–1994
Lea Seeman 1994–2002
Leelo Alasi 2002–2005
Veikko Kõrv 2005–2006
Mall Lepmets 2006
Triin Laasi 2006–2010
Ingrid Danilov aastast 2010

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tehtut
Tehtut

Selle äriplaani sisuks oli ju see kuidas KEKi kontorile uus sisu leida ja jätta vana kutsekooli hoone sinna taebla põllule mädanema. Seejärel tuli leid kari lolle, kes selle ära teostataksid et luua IRLi poliitikutele pehme maandumisega urg. NB enamus kutseka direktoritset on ju olnud IRLi kulid ja mõttelaadi kandjad.

wpDiscuz