2

Andres Herkel: Me jätkame erakondade rahateemaga igal juhul

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Vabaerakonna toetajad küsivad, mis saab kollektiivsest pöördumisest, millele me eelmisel suvel ligi neli tuhat allkirja kogusime, kirjutas Vabaerakonna esimees Andres Herkel (pildil) oma ajaveebis. Kas Riigikogu erakonnad jäävadki rahas suplema ega kavatse teha ühtegi järeleandmist?

Andres Herkel. Foto: ErakoguMõni skeptik kardab koguni, et olles ka ise riigi raha juurde jõudnud unustab Vabaerakond selle teema. Kinnitan, et nii ei juhtu. Oleme otsustanud kasutada erakonna jooksvateks kuludeks mitte rohkemat kui poolt riigieelarvelisest toetusest. Praegu on meil erakondade eelarvelise rahastamisega kõvasti üle pingutatud ning edaspidi tuleb rahale seada ka kindel sihtotstarve.

Eelmisel nädalal tõstis Riigikogu põhiseaduskomisjon käed püsti, leides, et tal puudub tahe ja mõistus ligi nelja tuhande allkirjaga kollektiivset pöördumist tõsiselt käsitleda. See palliti Riigikogust „muul viisil“ lahendamiseks justiitsministrile. Sellise vastutusest ära hiilimise aluseks olevat koalitsioonileppes sisalduv udune punkt, mis lubab analüüsida „poliitilise konkurentsi elavdamise võimalusi“.

Sellega tegi Riigikogu komisjon minu arvates mitu viga. Esiteks näitas ta üleolevat suhtumist tuhandetesse inimestesse, kes saatsid pöördumise Riigikogule ikkagi lootuses, et sellega hakatakse ka sisuliselt tegelema.

Teiseks ei ole selline samm lugupidav kollektiivse pöördumise institutsiooni kui sellise vastu. Meenutagem, et allkirjadega Riigikogu poole pöördumise võimalus kutsuti ellu läinud aastal ja seda Rahvakogu algatuse mõjul. Vabaerakondlaste algatus „Lõpetada erakondade ületoitmine!“ oli esimene uue seaduse alusel Riigikogule edastatud pöördumine.

Kolmandaks naeruvääristati nii Riigikogu rolli. Pole siis põhjust imestada, kui parlamenti taas „valitsuse kummitempliks“ hakatakse kutsuma.

Kinnitan, et inimeste allkirjad on antud õige asja eest ja meil on küllaga võimalusi rauda edasi taguda. Kohe pärast põhiseaduskomisjoni kapituleerumist esitasime seitsme küsimusega arupärimise justiitsminister Reinsalule. Ootame väga vastuseid, kuidas koalitsioon poliitilise konkurentsi õiglasemaks muudab.

Niipea, kui Riigikokku jõuab tuleva aasta eelarve, saame teha muudatusettepanekuid erakondade eelarvelise rahastamise kärpimiseks. Muuta tuleb ka erakonnaseadust.

Komme teha võla peale valmiskampaaniat ja siis seda riigieelarvest võetud rahaga kinni maksta on rumal ja demoraliseeriv. Loodetavasti saavad sellest aru ka nn. kartellierakonnad, kes suutsid läbi viia uutest tulijatest suurusjärgu võrra kallima kampaania ning on nüüd hädas võlgadega.

Paraku on sellisel käpardlikkusel erakondade sisemises „rahanduspoliitikas“ ilmne seos ka koalitsiooni saamatusega maksuküsimustes pädevaid lahendusi leida.

Andres Herkel, riigikogu liige, Vabaerakonna esimees

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
tõemonopol
tõemonopol

Vabaerakond on muutunud samutu refi puudliks. Viimased seadusedsuruti just vabaerakonna häältega läbi! Väga pettunud. Jäänud on vaid EKRE-.

.......
.......

Usu neid erakondi!?Paljaks varastetu rahvas selle u u e Eesti ajaga.Põllumajandus põhja lastud.Taavi pandud tankistiks.Väike protsent istub riigi rahade peal Toompeal……Ükski erakond miskit teinud pole Eesti heaks.Ka konservatiivid teevad tsirkust ainult.Jutustatakse,ja see on ka kõik…..

wpDiscuz