12

Kõrgepingeliin lõi Kullamaa rahva kahte lehte

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

toomas smitt

Kullamaa volikogu arengu-majanduskomisjoni esimees Hannes Smitt. ARVO TARMULA

Kavandatava Harku-Sindi kõrgepingeliini asjus on Kullamaa rahvas kahes leeris: ühed pooldavad maavalitsuse pakutud liinikoridori, teised Kullamaa volikogu esitatud alternatiivi.

Mõlemal variandil on oma head ja halvad küljed, oleneb, kelle silmade läbi vaadata. Maavalitsuse liin järgib püstitatud lähteülesannet ja on paigutatud kas võimalikult Risti-Virtsu maantee äärde või siis praegusesse 110 kV liini kohale. See trass läheb mööda looduskaitsealadest ega puuduta kuigivõrd ka metsa.

Maavalitsuse variandi nõrk koht on, et Risti-Virtsu maanteed järgides läbib ta alasid, kuhu on koondunud suurem osa valla elutegevusest: seal on külad, talud ja põllud. Sellel trassil jääb liini 250 m puhveralale 31 majapidamist. Volikogu variandi korral jääb liinist 250 m kaugusele seitse majapidamist.

Volikogu variant paneb proovile metsaomanike ja looduskaitsjate närvid

Mullu suvel jättis Kullamaa vallavolikogu maavalitsuse esitatud trassi kooskõlastamata ja töötas välja oma variandi. Volikogu trass kulgeb maavalitsuse omast lääne pool ja jookseb suurelt jaolt piki Marimetsa raba serva. Kullamaa küla lähedal põrutab trass uljalt läbi Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala.

Volikogu variandi tugevus on ühtlasi tema nõrkus. Volikogu paigutas elektriliini metsa ja see on iseenesest kena – kõrged mastid ja traadid ei risusta maastikku, ei häiri vaadet, ei särise kellegi kodu lähedal.

Õnnetuseks aga kulgeb see liin kümne kilomeetri ulatuses läbi erametsade. See tähendab, et 80 m laiuse kaitsevööndi korral tuleb maha raiuda 70 ha erametsa, koos riigimetsaga aga ligi 74 ha. Maavalitsuse trassi puhul tuleks raiuda 4,1 ha erametsa, riigimetsa nende koridorile ette ei jäägi.

Kalasilla talu kõige ilusam mets jääb valla pakutud liini alla

Kõige lähemalt läheb valla joonistatud liin läbi Toomas Klementi Kalasilla talust Kullamaa külas. See on väga vana talu. Klementi esivanemad on seda pidanud 1897. aastast, aga talu ise on veel palju vanem. Pere sai talu tagasi 1993 ja nüüd on see Toomas Klementi kodu.

Klementi kodumajast jääks valla pakutud liin 200 m kaugusele.

„See ei häiri mind,“ ütles Klementi. „Ma ei usu, et see liin tervist rikub.”

Palju tõsisem mure on tal hoopis metsa pärast. Klementil on 20 ha metsa, liini alla läheks sellest 3,6 ha ehk tervelt veerand. Vähe sellest, tegemist on tema talu kõige ilusama metsaga. See on üks väheseid kõrgeid kohti, kus kasvavad kuused ja männid.

Klementi sõnul on see talule suur kaotus, sest talu peab ennast majandama ja muu hulgas ka puudega varustama.

„Minu majapidamine on tervik, see ei ole soetatud ärilistel eesmärkidel,” ütles Klementi.

Klementi on metsa umbkaudse turuhinna alusel kahju välja arvutanud. 

„Mulle läheb 7000 eurot maksma, et Kullamaa inimesel oleks hea vaade,” sõnas ta mõrult.

Volikogu esimees Einar Pärnpuu on mitu aastat liinikoridori koosolekutel küsinud, miks peab liini alt just 80 m lagedaks raiuma. Traat on 6 m kõrgusel, keskmine puu on 20 m. Liini teenindamiseks piisaks, kui koridor on 20 m kummalegi poole ehk kokku 40 m.

„Kui see 80 m on rumal nõue, siis tuleks see ära muuta,” ütles Pärnpuu Lääne Elule.

Metsa raiumine käib Eleringi kulul, materjal kuulub metsaomanikule ja viiakse sinna, kuhu omanik soovib, selgitas maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna asejuhataja Liis Moor. Samuti kompenseerib Elering metsast saamata jäänud tulu. 

Vandenõuteooria: volikogu liikmeil on oma huvid mängus

Need, kellele ei meeldi volikogu pakutud variant, on vihjanud, et maavalitsuse pakutud liinikoridori äärde jäävad volikogu liikmete ning vallas muidu mõjukate inimese elukohad ja kinnistud. Seepärast teinudki vallavolikogu endale meelepärase liinikoridori.

Selles väites on tõtt nii palju, et enamik volikogu liikmeid elab tõesti maavalitsuse pakutud liinikoridori läheduses. Volikogu esimehe Einar Pärnpuu kodutalust läheb maavalitsuse joonistatud liin 200–250 m kauguselt mööda.

Kullamaal piki Risti–Virtsu maanteed kulgev liin läheb mõnesaja meetri kauguselt mööda ka volikogu liikmete Arvo Riisalu, Marek Topperi, Hannes Kuuseri, Hannes Smiti ja vallavanema Jüri Oti kodust.

On aga ka neid volikogu liikmeid, kes kannatavad rohkem volikogu trassi puhul. Üks neist on volikogu arengu-majanduskomisjoni esimees Hannes Smitt. See komisjon oligi volikogu trassi algataja.

Maavalitsuse liin jääb Smiti talust umbes poole kilomeetri kaugusele. Valla oma on küll koguni 5 km eemal, aga läheb üle Smiti kahe kinnistu. Liinile jääb ette ka põldude vahele tuuletõkkeks rajatud kasesalu. Volikogu variandi puhul tuleb Smiti maadele ka rohkem mastiposte.

„Mis teha, kuskil peab see liin ju olema,” oli Smitt mõlema trassi asjus leplik, kuigi teab

liinialust elu juba pool sajandit. Tema talu laudast jääb praegune 110 kV liin 40 sammu kaugusele.

„Uduse ilmaga säriseb nagu säraküünal,” ütles Smitt. „Kui [liini all] hooldust tehti, mindi kaks nädalat enne viljalõikust mürtsti! põldu sisse.”

Smiti hinnangul saavad volikogu liikmed rohkem kahju volikogu liinikoridorist kui maavalitsuse omast.

Vallavanem Jüri Oti talust Koluvere lähedal jäävad mõlemad liinivariandid võrdselt kaugele, aga vallaliini all kaotaks Ott 8 ha metsa. Nii et Otile võiks meelepärasem olla hoopis maavalitsuse variant.   

Volikogu esimees Einar Pärnpuu on Läänemaa suurim maaomanik, tal on maid ja metsi ka mujal. Uus elektriliin puudutab teda Kullamaa kõrval ka Lihula ja Koonga vallas. Kullamaa valla liinikoridori puhul läheks kirve alla 2–3 ha Pärnpuu metsa. Pärnpuu seda väga taga ei nuta, sest see olevat väheväärtuslik „lepiku-mets”.

Metsamehe haridusega Pärnpuu sõnul jääb volikogu liini alla peamiselt väheväärtuslik mets. Tema hinnangul on vaid kolmel inimesel head metsatükid, üks neist on vallavanem.    

Valla põhjendused on pandud kahtluse alla

Vallavolikogu tõi oma alternatiivi põhjenduseks, et maavalitsuse trassi ääres elab 85% vallaelanikest ja et Kullamaa külje alla Risti–Virtsu maantee äärde on kavandatud tuleviku tarbeks ehitus- ja elamuala.

Toomas Klementi jt kahtlevad „perspektiivikas elamu- ja tootmisalas”. Kas keegi tahab ehitada elamut suure maantee äärde, küsivad nad. Kui sellele alale ei ole 20 aasta jooksul mitte ühtki tööstust või elamut kerkinud, kas on siis sel alal tulevikku? Ehitatud on Üdrumale ja mujale, aga mitte Kullamaale.

Klementi lisas veel: kui Kullamaa kortermaju uus elektriliin segab, kas siis 300 m kaugusele jääv potentsiaalne tööstusettevõte ei ole niisama häiriv? Klementi näeb sõnade ja tegude vahel vastuolu ka Kullamaa järve puhkeala juures – volikogu sättis liini üsna järve lähedusse.

Liini planeerijad on välja arvestanud, et inimesi ja kinnistuid häirib vähem volikogu pakutud liin. Majanduslikult ja looduse poolest tuleks aga eelistada maavalitsuse liini. Materjalikulu ja pikkus on mõlema variandi korral üsna ühesugune.

Mis inimesi veel pahandab

Maavalitsuse variandi üks kriitiline koht on Kullamaa alajaama juures. Seal on liin surutud suure tee äärde, aga tee ääres on elumajad. Sinnasamasse jääb aiandustalu, vibutalu, ühe mõjuka äritegelase kodu jm majapidamisi. Kohati jääb seal liin majadest vaid 80 m kaugusele.

Mitu Lääne Eluga rääkinud kullamaalast nurises, miks ei teavitanud Kullamaa volikogu maaomanikke oma variandist. Nad said sellest kuulda alles siis, kui maavalitsus neile kirja saatis ja 1. aprilliks avalikule koosolekule kutsus. Kui saanuks varem inimestega trassi üle mõtteid vahetada ja trassi 100 meetrit siia-sinnapoole nihutada, võinuks pahameelt vähem olla.

Häälekamad ütlevad, et maainimesed on leplikud, ei lähe võitlusse, ei tea oma õigusi. Paljudel ei ole arvutit, et asjade käiguga kursis olla.

Seda arvestades on Kullamaa külaselts kokku kutsunud rahvakoosoleku, see on 13. aprillil kl 17 Goldenbecki majas. Koosoleku algataja on volikogu opositsiooni kuuluv reformierakondlane Marek Topper.

Mis saab edasi?

Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Liis Moor ütles, et enne kui midagi otsustada, tuleb ära oodata 14. aprill. Nii kaua on asjasse puutuvail inimestel aega ettepanekuid ja põhjendusi esitada. Kirju tuleb aga juba nüüd iga päev ja näib, et enamik kirju on volikogu alternatiivi vastu, ütles Moor. Inimesed on ka helistanud ja küsinud, mille alusel otsustatakse.

„Meie pakkusime alternatiivi ja lootsime kompromissi leida,” selgitas Pärnpuu. „Vaatame, mida planeerijad otsustavad. Võib-olla anname dabroo.”   

Volikogu liige Hannes Kuuser lootis, et ehk annab planeerijail liinikoridori rohkem riigimaale nihutada ja eramaad sellest välja jätta. „Volikogu liikmena pooldan seda variani, mis on inimestele parem,” ütlese Kuuser. „Eraisikuna pole mul vahet, kumb variant, võin mõlemat pooldada, aga parem oleks, kui trass Kullamaalt otse läbi ei tuleks.”

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kodanik
kodanik

meil juba ju müüaksegi metsa ja maad tont teab kellele. Inimesed on vaeseks tehtud, teenused maalt järjest kaotatud, et inimesed lõplikult maalt minema koliks, väheste kopikate saamiseks müüaksegi maad ja metsad ära. Mitte ainult lääne raha eest. Vahel tekib küll tunne, et kes meil eestis ja valitsuses niite tegelikult tõmbab, et selline allakäigutrepi elukorraldus on planeeritud. Vene vägesid polegi sisse vaja, nad on kinni maksnud ja ära ostnud varsti pool meie territooriumist.

trackback
Lembitu Twerdianski: Trassist kullamaalase silmade läbi | Lääne Elu

[…] kavandatav trass rebib tükkideks tavakohase maakasutuse. Kõige rohkem kannatavad selle all põliselanikud ja […]

kenn
kenn

Selles see mõte ongi. Mida kiiremini te seal maha surete seda kiiremini saab selle maa rootslatele või soomlastele maha müüa. Põliselnike olemasolu ongi meie maakonna kõige suurem probleem ja see probleem tuleb likvideerida. Põliselanike etnos ja seotus maaga takistab vaid tarbijaühiskonna arengut ja see takistab majanduse arengut. Majandus on Jumal me ei tea mis on tema sisu.

Enriko
Enriko

Panen ka lingi oma eelmise kommentaari algusväidete selgituseks. Elektritootmise tegelikust kulust ja hinnaga manipuleerimisest räägib Nõmmeraadios Harri Raudvere 26. märtsil 2015 – http:// http://www.nommeraadio.ee/meediapank.php/Lounatund%202015 . Otsige listist viidatud saade ja kes pikemalt ei viitsi kuulata, kuulaku kasvõi lõiku 45. – 52. minutini (st. 7 minutit). Teema puudutab kõiki elektrit tarvitavaid Eesti elanikke. (Võib olla tuleb linki enne avamist kopeerida, kõrvaldades seejärel tühikud. Ühe tühiku tekitasin ise, eeldades, et vastasel korral kommentar ei ilmu).

Enriko
Enriko
See kõrgepingeliin näib kuuluvat samasse kategooriasse nagu Rail Balticu mitmesaja meetri laiune trassikoridor või Eesti Energia uued põlevkivikatlad. Ühesõnaga asjad, mille HÄDAVALIKKUST sisendatakse rahvale mantrana, ent kui küsida ‘organitelt’ konkreetselt: mis kasu saab eesti rahvas antud taristust? – jääb vastus saamata või aetakse üldist poliitkorrektset häma. Kas Läänemaa rahvas ikka teab, et riik maksab igale EE müüdud MW/h-le ligi 2/3 hinnast peale, muutmaks elektri ekspordihinda konkurentsivõimeliseks? Või seda, et Eesti Energia kogukasumist, mis oli eelmisel arvestusperioodil 150 miljonit eurot, moodustab eratarbijatelt kogutud osa vaid 50 miljonit? St., kui EE maksaks ka kõigi eratarbijate elektriarved kinni, jääks ta ikkagi 100 miljoni… Loe rohkem »
kodanik
kodanik

hea tähelepanek- tõepoolest, asi millest peaks hoiduma, on metsa käsitlemine kui ainult puidu saamise kohta. Mets ei ole puit, mets on elav organism, mis toimib kümnete tuhandete üksuste koosmõjus, ning mis mõjutab inimeste eluolu moel ja määral, millest me kahjuks ei taipa mõelda. Kurvaks teeb RMK suure juhi ütlus, et mets on rahamasin ja tema teeb metsast veel suurema rahamasina. Seda näeme me praegu üle Eesti- lageraiete vahele on jäämas pisikesed saarekesed-metsatukakesed. See mis Eesti metsaga praegu toimub, on võtmas kriminaalseid mõõtmeid.

elanik
elanik

Keskkool võib kaduda, aga põhikool jääb. Maavalitsus otsustab kaardi järgi ja tahab asja kaelast ära saada.Kullamaa vallavolikogu ja vallavalitsus teavad kohalikke olusid, ja on pädevad otsustama. Sellise liini paigutamine asula külje alla keset küla on kuritegu.

ka kohalik
ka kohalik

Liin peaks ikka minema võimalikult vana trassi mööda ja tahaks näha neid kümneid uusasunikke kes meite kanti tulevad . Küll meidki varsti kellegi külge liidetakse ,siis kaob kohe ka keskkool ja mis siis meite uhkest suurkeskusest saab .Kurb aga kahjuks tõsi .

kullamaalane
kullamaalane

Kahte lehte – enamus inimesi pooldab valla pakutud liini asukohta, teisel pool on võimukas suvitaja ja veel 2-3 inimest

mutt
mutt

Kaevake ja kaevake. Aga sügavale. Soome lahe põhjas vedeleb ju kaks soolikat. Kas angerjad sellest üle ujuvad, ei tea. Kedagi ei huvita see. Laevadele kiilu alla kinni ei jää. Aga kas metsloomad “üle” käima hakkavad, ei tea (õrn induktiivsus ja magnetväli). See maapealsete mastide ehitus on ka paras madistamine. Aga liinihooldus jääb. Maaaluste kaablitega on kaablikraav paari aasta pärast märkamatu. Rohida pealt ei ole vaja.

kullamaalane
kullamaalane

Volikogu arvestab Kullamaa asula inimestega. Siin on valla kõige tihedam asustus. Siin elab kõige rohkem inimesi. Siin on kool, lasteaed, kauplus, kuhu sõidab iga päev sadu inimesi. See liin jääks täpselt inimeste igapäeva liikumise alale. Kullamaa asula inimesed ei kirjuta maavalitsusele kirju, nagu maaomanikud, vaid usaldavad vallavolikogu, kes kaitseb inimest. Kullamaa volokogu on tubli kui suudab väheste Läänemaale jäänud inimeste eest seista. Kes muretseb oma metsa, kes inimeste tervise pärast.

vaatleja
vaatleja
Kauaks seda kooli, lasteaeda ja kauplust veel on? Kas liini asukoht häirib selle alt läbi sõitvaid inimesi? Ärge tehke nalja. Kas volikogu peab arvestama ainult asula inimestega? Nagu teisi inimesi pole Kullamaa vallas? Naljakas lugeda kuidas räägite mingist tihedast asutusest. Vald peaks nägema vaeva, et inimesed ostaks endale maale maju ja tuleks siia elama, sest see hoiab inimesi ka kinni maal. Korterit saad alati vahetada ja näha on kuidas järjest jääb neid aina rohkem tühjaks. Naljakas kui tähtsad inimesed mingi väikeste valdade eesotsas ikka on, proovivad teha tähtsat nägu ja on ennast täis kui saavad paar häält oma tuttavatelt. Aga… Loe rohkem »
wpDiscuz