Juhtkiri: Seadus ei tunnista pisiasju

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lääne Elu: kus suitsu seal tuld Euroopa Kohtu detsembrikuine otsus sundis andmekaitse inspektsiooni muutma oma senist praktikat. Euroopa Kohus arutas juhtumit, kus üks eramuomanik oli paigaldanud oma maja külge turvakaamera, sest majja oli mitu korda sisse murtud. Ühel päeval rünnati maja taas. Omanik sai tänu salvestisele ründaja kätte. Lugu jõudis Euroopa Kohtusse, kes leidis, et kaamera oli jäädvustanud muu hulgas ka tänavat ja seepärast polnud tegemist isiklikuks tarbeks tehtud salvestisega.

Et salvestis olnuks kohtus kõlblik asitõend, tulnuks kaamera märgistada. Kaak pääses karistusest.

Euroopa Kohtu otsus sundis revideerima ka Eesti andmekaitse inspektsiooni senist seisukohta. Siiani leidis inspektsioon, et isiklikul eesmärgil isikuandmete töötlemine ei olene sellest, kas andmeid töödeldakse avalikus ruumis või mitte. Nüüd see suhtumine muutub. Kui kaamera vaatevälja jääb ka avalik ruum, ei käsitata seda enam filmimisena isiklikul otstarbel. Avalikku ruumi ulatuva valvekaamera korral kehtib isikukaitseseaduse säte, mis ei luba inimese teadmata tema kohta andmeid koguda. Kui kaamera vaatevälja jääb ainult inimese enda omanduses olev ala, on endiselt tegemist isiklikul otstarbel andmete töötlusega ja isikukaitseseadus ei kohaldu.

Nii nagu Euroopa Kohtusse jõudnud lugu näitas, võib ühe pisiasja taha takerduda õigusemõistmine. Tihtipeale mõeldakse, et keda need kaamerad segavad. Las neid olla palju, kui neist on turvalisuse tagamisel ja vandaalide ohjeldamisel kasu. Ei tohiks aga unustada ka privaatsust. Muidu võib juhtuda, et maailm teab meist rohkem, kui me ise teamegi.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kaljo
9 aastat tagasi

Haapsalu Linnavalitsus peab panema kõigi, Haapsalusse tulevate teede äärde suured sildid, mis teavitavad sissesõidul, et Haapsalu on kaetud turvakaameratega ja tänavad on kaetud eravalduses kaameratega, mis haaravad ka territooriumi avalikel pindadel. Kõigi märgistamata kaamera valdamise kohta saab teavet Linnavalitsusest. Asi selles, et Haapsalus on vaid eramaad ja linna hallatavad maad.
Siis on ka õiguslik alus olemas.
Ja kui veel edasi minna,
SIIS VÕIKS OLLA LINNAVALITSUSES KAAMERATE REGISTER, KUS OLEKS KIRJAS KÕIK KAAMERAD, NENDE VALDAJAD JA VAATEVÄLJA PIIRID JA SALVESTAMISE KUSTUTAMISE AJALINE PIKKUS. Oleks, kellelt küsida.

Mati.A.
9 aastat tagasi

Absurdsuse tipp! Tuleb välja, et vargad on rohkem kaitstud kui aus kodanik. Ei tohi seda, ei tohi teist aga varastada tohib!? Jääb arusaamatuks, milliseid andmeid kaamera töötleb, kui see on suunatud koduväravale kuid mille vaatevälja paratamatult jääb ka väike lõik tänavat, kuna seda välja jätta pole kuidagi võimalik. Samas linnades on üleval turvakaamerad, mille abil püütakse pätte ja keegi ei kobise. Ka see on ju sellisel juhul ,,andmete töötlus´´ või kuidas!? Aga tõtt õelda ega ei imesta enam, sest seadused saavadki olla vaid nii mõistlikud, kui seda on nende loojad ise ehk teiste sõnadega, seadused on täpselt sama arulagedad nagu… Loe rohkem »