2

Riigikontrolli audit: Haapsalu rikkus ehitusnõudeid

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Haapsalu HoolekanddekeskusHaapsalu hoolekandeasutuse ehitamine 2012. aastal. Foto: Arvo Tarmula

Riigikontroll tuvastas Haapsalu uut spordihoonet ja hoolekandekeskust auditeerides, et nende hoonete ehitamisel on rikutud nõudeid.

Riigikontroll auditeeris, kas kohalikud omavalitsused on avalikku suurt huvi pakkuvaile hoonetele enne kasutusloa andmist kontrollinud, kas need hooned on ehitatud nõuetekohaselt ja on seega kasutamiseks ohutud.

„Maksumaksja eeldab, et kõik avalikku kasutusse lubatavad hooned on ehitatud selliselt, et need on hilisematele kasutajatele ohutud,” kirjutatakse riigikontrolli aruandes „Kohalike omavalitsuste tegevus avalike hoonete ohutuse tagamisel”.

Haapsalus kontrolliti uut spordihoonet ja hoolekandekeskust. Riigikontroll tuvastas, et Haapsalu spordihoonel ei vastanud ehitusloa taotlemise aluseks olev ehitusprojekt nõuetele. Omavalitsus poleks tohtinud ehitusluba väljastada, kuid tegi seda siiski. Spordihoone ehitusprojekt ja muu ehituse dokumentatsioon oli nii puudulik, et ei olnud võimalik tuvastada, kas ehitamisel tehti olulisi muudatusi.

Hoolekandeasutuse projektid ei olnud koostatud niisuguses mahus, et omavalitsus saanuks enne kasutusloa väljastamist kontrollida ehituse vastavust ehitusprojektile ega ka ehitise enda vastavust kehtivaile nõuetele.

Riigikontroll tuvastas, et nii Haapsalu spordihalli kui ka hoolekandeasutuse ehitusest võttis osa ettevõtjaid, kel ei olnud asjaomast majandustegevuse registri registreeringut ning kes ei oleks tohtinud tegutseda ehitusvaldkonnas.

Haapsalu linnavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Reimo Reimer viitas riigikontrollile antud intervjuus, et juhul kui dokumendid esitatakse puudustega, arhiveeritakse need esitatud kujul, et oleks võimalik hiljem tuvastada, kes oma kohustused täitmata on jätnud, sest see võib osutuda vajalikuks infoks.

Riigikontroll auditeeris Tallinna, Tartu, Valga, Haapsalu ja Paide linnas ning Rapla vallas aastail 2008–2013 ehitatud avalikke hooneid, mis kuulusid selliste hulka, kus viibib korraga palju inimesi.

Auditi tulemusel leidis riigikontroll, et kasutusloa olemasolu ei taga hoone ohutust, sest kohalikud omavalitsused ei sea endale eesmärgiks enne kasutusloa andmist selle ohutuses veenduda ega tunneta endal vastutust võimalike hilisemate tagajärgede eest. Kohalik omavalitsus hakkab hoone ehitusega seonduvaid asjaolusid uurima tavaliselt siis, kui talle esitatakse kasutusloa väljastamise taotlus ja ehitamise käiku kajastavad dokumendid.

Riigikontroll alustas auditit pärast seda, kui 2013. aasta novemrbis oli Riias Maxima kaupluse lagi sisse varisenud. Sealses õnnetuses hukkus 54 inimest.

Riigikontrolli auditi aruandega saab tutvuda siin: RKTR_2341_2-1.4_2101_001-2

Riigikontrolli soovitused kohalikele omavalitsustele:

  • esitada avalikele hoonetele ehitusloa väljastamisel nende ehitusprojekti eripärast lähtuvalt täpsustavaid ülesandeid omanikujärelevalve teostamiseks;
  • nõuda omanikujärelevalve programmi esitamist kohalikule omavalitsusele enne ehituse alustamist;
  • teha uute avalike hoonete ehitusel vähemalt kaks vaheülevaatust.

Haapsalu linnavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Reimo Reimer:

Haapsalu linnavalitsuse tööd puudutavad soovitused on võetud arvesse ja ehitusjärelevalve tõhustamiseks on linnavalitsus rakendanud ning rakendamas meetmeid: 1. jaanuarist 2014 on teenistusse võetud 1,0 koormusega ehitusjärelevalve spetsialist ning alustatud on ehitusmääruse uuendamist, mille käigus ajakohastatakse ka ehitus- ning kasutuslubade väljastamise korda ning töötatakse välja ehitusjärelevalve töökorralduse juhendmaterjal.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
olaf
olaf

Ikka sama tõde: “saite kõige odavama ja kõigil on närvid läbi”.
Järge ootab Vikerkaare lasteaed.

Par Dakk
Par Dakk

njaa. Tennisehalli fermide liitete poltide-mutrite pingsust võiks aegajalt kontrollida küll. Mäletan, et omal ajal laenasid monteerijad mult 36 võtmeid ja toru. Samas mõnel pool olen näinud, et sarnaseks tööks kasutatakse dünamomeetriga padrunvõtit. Aga mis sest ikke kui see suuresti musta rahaga ehitatud hoone kokku vajuks, tore oleks. isegi sain seal betooni firmalt, eesotsas Mikk Merilaga, midagi 30 tonni vastu pükse. Linnavalitsuses ehituse eest vastutaja ainult irvitas, et neil arved makstud kõik…

wpDiscuz