Riigikogu võttis vastu 2015. aasta riigieelarve, mille tulude mahuks on planeeritud 8,447 miljardit ja kuludeks 8,546 miljardit eurot. Riigi kulude kasv on 6,0 protsenti.
Eelarve on koostatud konservatiivselt, mida näitab ka kulude sisulist jõukohasust mõõtva eelarve struktuurselt tasandatud ülejääk 0,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kuigi Euroopa Komisjon hindab Eesti eelarvepositsiooni meist erinevalt, on nende hinnangu kohaselt on Eesti 2015. aasta eelarvekava üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega.
Uuel aastal langevad tööjõumaksud, mis tagab majandusele kasvusõbralikuma maksustruktuuri ja jätab palgasaajatele rohkem raha kätte. Töötuskindlustusmakse määr langeb seniselt 3 protsendilt 2,4 protsendile. Tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile ja maksuvaba tulu tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus.
Eelarve prioriteet on kindlustada Eesti julgeolekut ja kasvatada kaitsevõimet. Riik tõstab kaitsekulusid ja panustab kaitse-eelarvesse 2,05 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Riigikaitsele on ette nähtud 412 miljonit eurot, et tagada Eesti kaitsevõime pidev areng. Sealhulgas eraldatakse liitlasvägede Eestis viibimise kulude katteks täiendavad summad.
Eelarvega on kavas investeeringud piiriturvalisuse suurendamiseks. Idapiiri väljaehitamiseks ja turvalisuse tagamiseks on täiendavalt ette nähtud 1,9 miljonit eurot, mis läheb peamiselt video- ja jälgimisseadmetele.
Siseturvalisuse valdkonnas kasvavad palgad eelarvega keskmiselt kiiremini. Samuti on Euroopa Liidu struktuurivahenditest on ette nähtud 83 päästeauto hangete tarbeks 27,8 miljonit eurot. Jätkatakse reforme kohtumenetluse kiirendamiseks ning kiirabireformi jätkamiseks.
Riigilt palka saavate inimeste sissetulekud tõusevad, riigieelarvest rahastatavate asutuste palgafond kasvab vähemalt 3 protsenti. Keskmisest enam tõuseb palk – vähemalt 4,5 protsenti – õpetajatel ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajatel.
Riigieelarvest finantseeritavate arstide ja õdede palgad kasvavad 12 protsenti. See hõlmab kiirabi palku, residentuuris olevate arstitudengite palku, samuti sundravi, viljatusravi, ravikindlustamata isikute vältimatu abiga tegelejaid. Täiendavad vahendid tervishoiutöötajate palgakasvuks lisaks keskselt eraldatavale 4,5-protsendilisele palgatõusule leidis sotsiaalministeerium oma valitsemisala seest.
Erinevate toetustena jõuab 2015. aasta riigieelarve kaudu otse inimeste kätte tagasi pea 4,39 miljardit eurot. Suur osa sellest on sotsiaalmaksust tasutav riiklik pension, mille kuludeks on planeeritud 1,57 miljardit eurot.
Lisaks kasvavad riigipoolsed kanded kohustuslikku kogumispensionifondi plaanitult 25 miljonit eurot 270 miljoni euroni ning peretoetused 78 miljoni euro võrra 179 miljoni euroni.
Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 353 eurolt 374 euroni. Pensioni maksuvabastuse määr tõuseb, nii et keskmine pension jääb maksuvabaks. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb aasta algul 19,18 eurolt 45 eurole ning kolmanda lapse toetus 76,7 eurolt 100 eurole.
Ravikindlustusse panustab riik 945 miljonit eurot. Tervishoiu valdkonna kuludeks on 2015. aasta eelarves plaanitud 1,11 miljardit eurot ehk 11 protsenti ja 109 miljonit eurot rohkem kui 2014. aasta eelarves.
Järgmisel aastal jätab riik maksusoodustuste näol valitud ühiskonnagruppidelt kogumata 347 miljonit eurot maksutulu. Sinna hulka käib täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja alates teisest lapsest, soodsam käibemaksumäär mitmetele kaupadele ja teenustele, eluasemelaenu intresside mahaarvamine ning muu.
2015. aasta riigieelarves on investeeringuteks planeeritud 705 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta eelarvega vähenevad riigieelarvelised investeeringud 18,3 miljonit eurot, mis on seotud Euroopa Liidu 2007.-2013. aasta struktuurivahendite perioodist rahastatud projektide valmimisega. Uue Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodi käivitumisel hakkavad investeeringud kasvama alates 2016. aastast.
Olulisemad kinnisvarainvesteeringud 2015. aastal on Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ja Võru politsei- ja päästeameti hoone ehituse jätk, rahvusarhiivile uue arhiivihoone rajamine, teatrite Ugala ja Vanemuine renoveerimine, Nukuteatri hoovimaja ehitus ning Euroopa IT-agentuuri hoone ehitus. Eelarvega tehtud uued suuremad otsused kinnisvara valdkonnas on Piusa piirivalvekordoni, riigikontrolli büroohoone ja Arvo Pärdi Keskuse rajamine.