Haapsalu muusikakool unistab oma majast

Haapsalu muusikakooli üks tuntumaid vilistlasi on Henri Zibo. Foto: Peeter Langovits

Juubelit tähistav Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu muusikakool on suutnud aastate jooksul säilitada stabiilse õpilaste arvu. Koolipere suurim unistus on aga leida võimalus uue maja ehitamiseks.

29. novembril oma 60. sünnipäeva tähistanud Haapsalu muusikakool sai novembri alguses uue nime. Nüüd on see õppeasutus Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu muusikakool. See nimi on tegelikult väga sobiv, sest aastail 1954–1956 õpetas Kreek selles koolis lastele muusikalist kirjaoskust.

Muusikakooli direktori Andres Kase sõnul oli 1954. aastal kooli rajamise taga tollase kultuuriministeeriumi otsus panna muusikaharidusele senisest enam rõhku. Üle Eesti rajati ühtaegu mitu muusikakooli, nende seas üks ka Haapsalus. Esialgu ei olnud koolil oma maja ning tegutseti kunagise kultuurimaja ruumides Lossiplats 1.

„Seal olid kägisevad trepid ja kui õpilane tuli muusikakooli tundi, võttis ta kaks puuhalgu kaenlasse, sest kütjatädi ei jõudnud puid trepist tassida. Klasse oli umbes 20, seega oli ka ahje siis umbes sama palju. Sellele vaatamata oli maja pidevalt külm ja ruumi oli vähe,” meenutas Kase.

Vanast kultuurimajast koliti lõpuks 1988. aastal üle tänava aadressile Lossiplats 6. See hoone oli tollal sanatooriumi Laine korpus. Lainele kuulunud majast sai muusikakooli kodu kuueks aastaks. 1994. aastal leidis kool endale uue pinna Kastani 7 endise vene lasteaia ruumides. Seal tegutsetakse tänini.

Lastel rohkem valikuvõimalusi

Praegu õpib muusikakoolis 195 last. Koolil läheb päris hästi, sest 1994. aastal avaldatud kooli aastaraamatu järgi õppis siis seal 225 last. Õpilaste arv ei ole seega väga palju muutunud. „Tundub, et muusikaharidus on ikka suhteliselt populaarne,” lausus Kase.

Muusikakooli õppealajuhataja Mart Kuusi sõnul tuleb õpilaste leidmiseks aga pingutada tunduvalt enam, kui seda tehti aastakümnete eest.

„Peame arvestama, et tõmbekeskusi on nüüd tunduvalt rohkem kui muusikakool, spordikool või kunstikool. Laste tähelepanu on killustatud ja peame tegema kõik, et nad ka selles koolis käiksid. Minu arvates on meie üks suurimaid saavutusi, et oleme enam-vähem stabiilse õpilaste arvuga,” ütles Kuus.

Kui nõukogude ajal kirjutati väga rangelt ette, mida ja kuidas huvikoolides õpetada tohib, siis tänapäeval on olukord täiesti teistsugune. „Siis oli riiklik õppekava. Praegu koostavad kõik huvikoolid oma plaani ise,” lausus Kase.

Kase sõnul on ainus kriteerium, et õppekava peab tagama õpilastele oskused, minemaks soovi korral siit edasi keskeriõppeasutustesse nagu Elleri või Otsa muusikakool. Muus on koolil õppekavaga vabad käed.

„Võime ka mängida poplugusid ja filmimuusikat,” selgitas Kuus. Klaverit õpetav Kuus on täheldanud, et teismelised mängivad suure huviga filmi „Kariibi mere piraadid” tunnusmuusikat. „Nõukogude ajal poleks see eriti kõne alla tulnud,” lisas ta.

Ometi on suuremal vabadusel ka oma hind. Koolis on väike õppemaks, rahastamine on  täielikult kohaliku omavalitsuse õlgadel. Riiklikult huviharidus toetust ei saa.

Kuus on õnnelik, et huvihariduse valdkonnas valitsevast suurest autonoomiast hoolimata on Eestis siiani säilinud Venemaalt pärit kolmeastmeline muusikahariduse süsteem: laste muusikakool, kesk- ja kõrgaste. „Mitte kõikides riikides ei ole niimoodi. See kolmeastmeline süsteem tagab järjepideva muusikalise hariduse,” lausus Kuus.

Iga-aastased kontserdid linnarahvale

„Me oleme pisikene kool, aga tahame olla pildil,” ütles Kuus. Tema sõnul on selle näiteid Haapsalu muusikaellu jõudnud iga-aastased kontserdid, mida korraldab muusikakool.

„Jõulukontsert, kus me paneme välja solistid ja ansamblid, traditsiooniliselt õppeaastat lõpetav kuursaali kontsert, mis on mõeldud ka linnarahvale, ja juba mitmendat aastat oleme sisustanud vabariigi aastapäeva kontsertaktuse muusikalise poole,” loetles Kuus.

Muusikakooli õpilased käivad igal kevadel esinemas kõigis Haapsalu lasteaedades ja üldhariduskoolides. Seda tehakse kahel peamisel eesmärgil. „Ühelt poolt saame esinemispraktikat ja teisalt saame endale nii ka uusi õpilasi,” ütles Kuus.

Kohalikku kultuuriellu on panustatud ka teistel viisidel kui ainult kontsertide esitamine. Muusikakooli õpetajad on korraldanud Ingrid Arro eestvedamisel juba aastakümneid igasuviseid keelpillifestivale ja -kursusi. Kunagi oli muusikakoolil ka oma puhkpilliorkester, kuid nüüd see enam ei tegutse. „Millegipärast lihtsalt ei tule enam neid poisse,” nentis Kase noorte vähese puhkpillihuvi vastu.

1983. aastast muusikakoolis klaveriõpetajana töötanud ja 1990. aastast direktoriametit pidava Kase sõnul on nende aastate jooksul tehtud töös olnud tema kõige toredam mälestus kokkupuude muusikakooli kollektiivi kuulunud inimestega. Ka nendega, kes on nüüd oma rada läinud nagu näiteks tütarlastekoori eestvedaja ja Haapsalu kammerkoori peadirigent Ulrika Grauberg. „See on olnud väga õnnelik aeg,” ütles Kase.

Kool unistab uuest majast

Kooli tulevikust rääkides on nii direktoril kui ka õppealajuhatajal üks suur soov, mille täitumist kõige enam loodetakse. See on uue koolimaja valmimine. „Praegune maja oli lasteaed. See ei sobi muusikakooliks, sest ruumide läbikostvus on väga suur. Kui kõrvuti on viiuliklass ja näiteks löökpilliklass, ei saa viiulit mängida, sest lihtsalt ei kuule,” nentis Kuus.

Ometi on praegusel hoonel Kase sõnul ka mõningad plussid. Peaaegu igal õpetajal on oma klass,” tõi ta näite. „Seda ei ole mitte igas Eesti muusikakoolis,” toonitas Kuus. Millal võiks muusikakool uue kodu saada, pole praegu kindel. Konkreetseid plaane linnal selles asjas veel pole. Kase on optimistlik, et mõjukad Haapsalu inimesed saavad kooli vajadusest aru ning ühel päeval leitakse raha uue maja ehituseks. „Peab lootma ja selle eest hea seisma, et see unistus kunagi täituks,” ütles ta.

Muusikakooli juubeli auks peetav kontsertaktus on 29. novembril kell 14 Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaalis.

Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu muusikakool

Loodi 1954. aastal Haapsalu laste muusikakooli nime all.

Direktorid: Aade Nurme (1954–1981), Peeter Saar (1981–1990) ja Andres Kase (1990. aastast).

Koolis on 35 töötajat, neist 30 on õpetajad.

Õppida saab klaverit, süntesaatorit, akordioni, viiulit, tšellot, flööti, plokkflööti, klarnetit, trompetit, saksofoni, löökpille, kitarri ja pärimusmuusikat.

Tuntumad vilistlased: rahvusooperi Estonia orkestrant Taavi Kuntu, trompetimängijad Jaak ja Simmu Vasar, klarnetimängija Madis Kari, Salzburgi Mozarteumi ülikooli kontsertmeister Katrin Lehismets, pianist ja kontsertmeister Siim Poll, trompetimängija Neeme Birk, klaverimängija Antti Kammiste, akordionist Henri Zibo.

Muusikakooli staažikaimad õpetajad:

Tia-Helina Kaukes 49 aastat

Sirje Roogla 47 aastat

Aarne Õunapuu 42 aastat

Maaja Moppel 41 aastat

Riina Ahi 36 aastat

Sirje Kaasik 33 aastat

Ingrid Arro 30 aastat

Larissa Demidova 30 aastat

Taimi Kopli 28 aastat

Jüri Ilves 27 aastat