Merepäästeõppus Veskijärvel. Foto: Urmas Lauri
Riigikogu õiguskomisjon toetas üksmeelselt seadusemuudatusi päästevõime parandamiseks Eesti rannikuvetes ning kiitis heaks ettepaneku kirjutada seadusesse sisse, et sõltumata ametkonnast peab õnnetusele reageerima lähim ja vastavat varustust omav üksus.
Kehtiva õiguse järgi teevad päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet rannikuvees päästesündmuse lahendamisel koostööd, kuid praktikas on see regulatsioon tekitanud ebaselgust, kuidas peaks koostööd korraldama. Rannikuvees juhtunud õnnetuse korral saavad päästetööd teha nii päästeamet, politsei- ja piirivalveamet kui ka vabatahtlikud merepäästjad ning seadusemuudatus määratleb ära, et koostöö korraldamisel tuleb lähtuda kiirema abi printsiibist ehk päästesündmusele reageerib lähim ja vastavat varustust omav üksus.
„Päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet on asunud merepäästevõimekuse tõstmisele rannikumeres ning muudatused seadusandluses peavad protsessile kaasa aitama,“ ütles õiguskomisjoni esimees Neeme Suur. „Ametkondade vaheline koostöö peab olema tõhus ja sujuv ning vabatahtlike töös peab olema vähem bürokraatiat ja piiranguid. “
Seadusemuudatused näevad ette ka vabatahtlike päästjate senisest paindlikumat tööle võtmist ning nende õiguste laiendamist. Samuti suurendatakse politsei-ja piirivalveameti töötajate õigusi merepäästel ning täpsustatakse päästetöö mõistet.
Rannikuvetest päästmise võimekus kerkis Eestis järsult üles tänavu kevadel, mil Saaremaal Pöide vallas hukkus rannikuvetes üksi paadis olnud kuueaastane poiss. Saaremaa sündmuse järgselt on muudetud hädaabikõnede töötlemise põhimõtteid häirekeskuses ja merevalvekeskuses. Samuti suurendatakse veeõnnetustel elupäästevõimekust omavate päästeameti komandode arvu.
Päästevõimet parandavad seadusemuudatused on osa tänavu juunis menetlusse võetud ja valitsuse algatatud päästeseaduse muutmise seaduse eelnõust (676 SE), mis jõuab Riigikogu ette teisele lugemisele detsembris.
Lisaks antakse eelnõu kohaselt häirekeskusele õigus kasutada avalikus kohas pilti edastavat jälgimisseadmestikku reaalajas ohu väljaselgitamiseks ning tuvastada hädaabinumbriga 112 ühendust võtnud isiku asukoht. Selle eesmärgiks on tagada elanike suurem turvalisus hädaabi vajavale sündmusele kiirema reageerimise kaudu. Maanteeametile antakse õigus saada päästeinfosüsteemi hädaabiteadete andmestikust andmeid talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.